Antud väärtuste määramiseni ei jõutud. 4. Presspärmi koguse mõju taigna gaasimoodustumisele Pärmi kogus ja selle suhe mõjutab oluliselt taigna omadusi, tehnoloogilise protsessi käiku ning leiva kvaliteeti. Töö käik: valmistatakse erineva pärmisisaldusega taignaproovid. I proov 100 g jahu, 80 g vett, 1,5 g soola. II proov 100 g jahu, 80 g vett, 1,5 g soola, 2,5 g presspärmi. Segatud taigen asetatakse kambrisse, suletakse ning fikseeritakse iga 30 min tagant gaasisisaldus. Tulemus: 40% rasvasisaldusega taigna juures on gaasi eraldumine stabiilne, 10% rasvasisaldusega taigna puhul toimus aga gaasi eraldumine tõusvas joones. Rasv takistab gaasi tootlikust. 5. Pärmi tõstejõu määramine Pärmi tõstejõud iseloomustab pärmi taigna kobestamisvõimet. See on aeg minutites, mille jooksul taigen tõuseb teatud suurusega vormides 70 mm. Töö käik: jahu soojendatakse eelnevalt termostaadis 35 °C-ni. 1,1 g presspärmi lahendatakse
Õhuniiskus. Sõltuvalt linnuliigist ja hautamise kestusest peab haudekapi õhu keskmine suhteline niiskus olema hautamiskapis 50...60%, koorumiskapis 65...70%. Nii liiga niiske kui ka liiga kuiv õhk põhjustavad loodete suurt suremust. Ventilatsioon. Hautamise kestel tarbib loode rohkesti hapnikku ja väljutab palju süsihappe- gaasi. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappe- gaasisisaldus mitte üle 0,2...0,4%. Hauduri õhu normaalne hapnikusisaldus tagatakse 4...9 kordse õhuvahetusega tunnis. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant.
Nende üldkogused on väikesed ja paljud neist hävivad või muunduvad piima eeltöötluse käigus. Bioaktiivsetest ainetest omavad juustutootmise seisukohalt olulist tähtust mitmesugused rasva ja valku lõhustavad (lipolüütilised ja proteolüütilised) ensüümid. [6] Gaasilistest komponentidest on piimas lämmastikku, hapnikku ja süsihappegaasi. Neist süsihappegaas (CO2) mõjutab piima happesust (pH), mis on juustupiima kalgendamisel oluline näitaja. Gaasisisaldus väheneb märgatavalt piima pastöriseerimise käigus. [9] Piima eeltööstus Piima eeltöötlusel määratakse rasva ja valgu suhe juustus ning luuakse eeldused vajalikke mikroobide arenguks. Eeltöötlus koosneb enamasti kolmest operatsioonist: piima valmimisest, normaliseerimisest ja pastöriseerimisest. Valmimisel lastakse piimas madalal temperatuuril (8-12 0 C, 10-14 h) paljuneda piimhappebakteritel, mis parandab kalgendumisomadusi.
37…40 ºC. Madalamal temperatuuril loote arenemine aeglustub, kõrgemal temperatuuril aga kiireneb. Õhuniiskus. Sõltuvalt linnuliigist ja hautamise kestusest peab haudekapi õhu keskmine suhteline niiskus olema hautamiskapis 50…60%, koorumiskapis 65…70%. Ventilatsioon. Hautamise kestel tarbib loode rohkesti hapnikku ja väljutab palju süsihappe- gaasi. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappe- gaasisisaldus mitte üle 0,2…0,4%. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1…2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt.
kõikide kanadeni ning saama neid ilma vigastamata ka puurist välja tõsta. Samuti ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse. Kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Söötmine Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga (märkuandev tuluke või helisignaal talitaja ruumis), et selle seiskumisel oleks võimalik koheselt reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem (lülitada sisse teine kunstliku ventilatsiooni süsteem, avada õhutus ahtid, ventilatsioonikorstnad, aknad). Hea muneja tunnused Käitumine vitaalsus
Erisoojust mahuühiku kohta pole kõige otstarbekam kasutada, kuna gaas soojenedes või rõhu vähenedes paisub ja gaasi ruumalaühikul on siis erinevad massid; järelikult erisoojus mahuühikule oleneb temperatuurist ja rõhust. Tabelites antakse erisoojuse väärtused mahuühiku kohta normaaltingimustel , so temperatuuril 273 K ja rõhul 1,01 105 Pa. Nende erisoojuste (c, C ja c´) omavahelised seosed on järgmised , kui arvestada , et 1 m3-s normaaltingimustel on gaasisisaldus 0 ja 1 kg gaasil on normaaltingimustel maht v0: c´= c 0 = c/v0 (40) c = c /0 = c´v0 1 kilomooli gaasi mass on kg ja maht normaaltingimustel on 22,4 m3, seega C = c ; c = C / ; c´= C / 22,4 (41) 4.3. Gaasi erisoojus jääval ruumalal ja rõhul. Gaasi erisoojust arvutatakse tavaliselt kahe ideaalse protsessi puhul jääval ruumalal ja rõhul.
annaabi.ee 
