seirejaamades, kus määratletakse satelliidi kõrgus, kiirus ja paiknemine. Määratud parameetrid lähetatakse satelliidi protsessorile, sealt tarbijale. Matemaatilisest mudelist kõrvalekallete põhjuseiks loetakse Kuu ja Päikese külgetõmbejõudu ning päikesekiirguse rõhku satelliidile. Üheks raskemini arvestatavaks veaallikas GPS mõõtmisel on ionosfääri (ulatus 50 kuni 1000 km kõrguseni) mõju. Päikese ultraviolettkiirgus on vabastanud selles kihis asuvatest gaasimolekulidest elektrone ning GPS signaal, läbides selle ioniseeritud gaasi kihi, teatud määral pidurdub. Pidurdus mõjutab signaali levikuaja määramist, kuna signaali levikukiirust peetakse konstantseks. On välja töötatud kaks põhimõtteliselt erinevat ionosfääri mõju elimineerimise meetodit. Esiteks, võime oletada, milline oleks normaalionosfääri mõju tüüpilisel päeval ning viia kõigisse mõõtmistulemustesse sisse parandused, kasutades loodud mudelit
molaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt
molaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt
gaasimolekuli mass ja Mmolaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin
24 Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus-
Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused või siis kui suur osa vaadeldavatest osakestest omab mingit parameetri (kiiruse, energia jne) väärtust selle suuruse ühikulises vahemikus antud väärtuse ümbruses. Jaotusseadusi uurib statistiline füüsika. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Termodünaamika põhivõrrand dU = T dS - p dV on sisuliselt TD I printsiip. Ta väidab, et entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine (dV > 0) viib aga siseenergia kahanemisele (dU < 0), kui süsteem väljastpoolt soojust juurde ei saa (T dS = 0). Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojus-
annaabi.ee 
