parasiitkoonused, radiaaldaikid Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest Purskeprotsess on: kilpvulkaanil - fontaneeruvate laavavooludena Vaikne ookean stratovulkaanil - gaasilis-püroklastiliste sügavus 5-6 km plahvatustena 190 km Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St.Helens plahvatusi tõusis vaid happelise laava kuppel
hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad . Suuremad , mis ei jõua ära põleda langevad meteoriitidena Maale.
Miks planeedid hakkasid pöörlema? Kui jälgime vannis vee äravoolu, näeme tekkivat keerist. Maa külgetõmbejõud tõmbab kõiki veeosakesi allapoole, aga kõik korraga august läbi ei mahu. Tekib pöörlemine. Samamoodi võis tekkida pöörlemine kosmoses, kui palju osakesi raskusjõu mõjul üksteise külge tõmbuma hakkas, mis juhtus siis kui moodustus Päikesesüsteem. Praegu on teadlased seisukohal, et Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid tekkisid gaasilis-tolmja udukogu osakeste kondenseerumisel ja liitumisel, mis lõppes u. 4,6 miljardit aastat tagasi. Maa kivimikihtides olevate vanimate kivimite vanus ei ulatu kaugemale kui u. 4 miljardit aastat. Selle daatumiga alustatakse ka arhaikumi aegkonda. Varasemat aega Maa ajaloos (4,6 miljardit - 4 miljardit), mille kohta pole kivimis ühtegi fakti, nimetatakse hadaikumi ajastuks. See on ajavahemik, mille kohta meil pole otseseid
Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone
49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lahteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu c) temperatuuri tostmine kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalusaatori lisamine - kiirendab e) lahteaine lisamine nihutab tasakaalu f) lahteaine eemaldamine nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rohu tostmine (gaasilis(t)e lahteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus pari- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on vordsed. Seega tasakaalukonstant on pari- ja poordsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Elektrokeemia 51. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide uleminek ning muutuvad elementide oksudatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on
endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Eksotermilise, kuna soojus eraldub keskkonda. 48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine, b) saaduse lisamine, c) temperatuuri tõstmine, d) katalüsaatori lisamine, e) lähteaine lisamine, f) lähteaine eemaldamine, g) ainete segamine, h) saaduse eemaldamine, i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral). 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Molekulaarsetest vabaenergiatest. Elektrokeemia 50. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ning muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites.
suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? 48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine b) saaduse lisamine c) temperatuuri tõstmine - k d) katalüsaatori lisamine - k e) lähteaine lisamine f) lähteaine eemaldamine g) ainete segamine h) saaduse eemaldamine i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Sõltub temperatuurist Elektrokeemia Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes.
49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine – nihutab tasakaalu c) temperatuuri tõstmine – kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalüsaatori lisamine - kiirendab e) lähteaine lisamine – nihutab tasakaalu f) lähteaine eemaldamine – nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine – nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) – kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Elektrokeemia 51. Redoksreaktsioonid.
105. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende moodustumine ehitus ja paiknemine geostruktuursetes vööndites. Slakikoonus vulkaanilise tekkega kooniline küngas, enamasti aluselise koostisega, järsu kaldega. Kilpvulkaan ehitatakse üles basaltse laava vooludest; mitte väga järsk; pikad laavavooluld; hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist; lühikesed laavavoolud, enamasti gaasilis-püroklastilste plahvatustena; koonuse nõlvadel parasiitkoonused, radiaaldaikid; 106. Vulkaaniline kuppel Väga viskoossest laavast lõõri kohale tekkiv kuppel. 107. Lõhevulkaanid nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet tekivad basaltide platood 108. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera langatuslik hiidkraater. Moodustub vulkaanitipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel, nagu suur org, võib tekkida magmakambri üle- ja alarõhul, tihti on
2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub. Mingi koguse väävlit omastavad ka taimed. Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid. Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest
Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu c) temperatuuri tõstmine kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalüsaatori lisamine - kiirendab e) lähteaine lisamine nihutab tasakaalu f) lähteaine eemaldamine nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. ELEKTROKEEMIA 50. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ning muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed
Vad hõljuvad, sest sama laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahust nimetatakse sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. Mullaneeldumisvõime on võime siduda vedelaid, tahkeid ha gaasilis ühendeid. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest eristatakse järgmisis liike: 1)Mehhanniline neeldumine. Mulla mehhaaniline neeldumisvõime seondub sellega, et muld toimib filtrina ja peab kinni mulla tahkete osakeste vahelistes poorides kõik need tahked osakesed, mis ei mahu pooridest läbi. Kõige suurem sodi peetakse kinni juba mulla pinnal. 2)Füüsikaline neeldumine seondub mulla tahkete osakeste vabapinnaenergiaga (pindpinevusnähtused)
49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine – nihutab tasakaalu c) temperatuuri tõstmine – kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalüsaatori lisamine - kiirendab e) lähteaine lisamine – nihutab tasakaalu f) lähteaine eemaldamine – nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine – nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) – kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. ELEKTROKEEMIA 51. Redoksreaktsioonid.
annaabi.ee 
