Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel etaan, propaan, butaan, vesinik, väävelvesinik, lämmastik, heelium. Nafta Nafta on maakoores leiduv, peamiselt vedelatet süsivesinike segust koosnev maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik
HBrO4 – perbroomhape tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni. Tugev oksüdeerija. Kasut: broomiühendite tootmiseks Jood (I)- Avastas B.Courtois 1811 rannalähedaste merevetikate tuhast. Looduses ainult 1 (stabiilne) isotoop 127I. Tüüpiline hajutatud element. Looduses laialt levinud, kuid väga väikestes kontsentratsioonides. Täiskasvanud inimorganismis 20-30 mg. Eluliselt vajalik element. Toodetakse maa-alustest vetest (nafta- ja gaasileiukohtades). OM: mustjashall kristallaine, rombiline kristallvõre, kergesti tekivad violetsed aurud, terava iseloomuliku lõhnaga. Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid
Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades,
muude tärklistsisaldavate taimede töötlemisel saadav etanool (etüülalkohol ehk viinapiiritus) jaõlitaimedest saadav õli sisepõlemismootorite kütusena. Energeetikas needolulist tähtsust ei oma. Gaasilised kütused Looduslik gaas (maagaas) Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinudsamuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamateorganismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosnebpõhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid jatühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis,USA-s -seal, kus naftaleiukohadki. Eestis maagaasileiukohti tööstuslikusmõttes ei ole. Vähesel määral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ningmõnes kohas Põhja-Eestis.Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvõrkudekaudu. Magistraaltorujuhtme pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse
(hormoon türoksiin); kogu veres taval. 450-500 μg I (sellest 35% org. ühendite koostises vereplasmas) Eluliselt vajalik element, kuid ööpäevane tarvidus (kogus) pole selge, “arvamused” vahemikus 50 … 300 μg ööpäevas Vaid mõnd tüüpi organismides (vetikad, käsnad) sisaldus kõrge (kuni üksikud %-d kuivmassist) Vähesed joodimineraalid (joodargiriit AgI, lautariit Ca(IO3)2 jt.); on väga haruldased Toodetakse peamiselt maa-alustest vetest (nafta- ja gaasileiukohtades), mis sisaldavad 10 -2 … 103% I 3.29.2. Füüsikalised omadused Mustjashall kristallaine, tihedus 4,94 kg/dm3, rombiline kristallvõre, kergesti tekivad violetsed aurud, terava iseloomuliku lõhnaga Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites (g/kg, 25ºC): C6H6 164, C2H5OH 272, (C2H5)2O 337 (H2O 0,34). Olenevalt lahusti iseloomust on lahuse värvus violetne või pruunikas. Sulamustemp. 113,5ºC (kergesti sublimeeruv), keemistemp. 184,4ºC 3.29.3. Keemilised omadused, ühendid
annaabi.ee 
