uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse. Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist. Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt, nii saab allapoole plaatide paksust suurendada. Kasutatakse vertikaalseid jäikusribisid (nurkraud, karpraud), nende vahe sõltub vaheseina kõrgusest, (asukohast põrkevahesinas 600mm muidu 750mm. Ahterpiigi vaheseina plaadistus täävtoru ümbruses peab olema tugevdatud talumaks vibratsiooni.
uppumatuse vigastuse korral ja kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Veekindlate põikivaheseinte arv ja asetus laevas määratakse sellise arvestusega, et ühe või mitme veekindla ruumi täitumisel veega jääks laev ujuma vee pinnale ja säilitaks vajaliku püstuvuse . Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist . Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda Vahesein paigutatakse alati kaare kohale (asemele). Vaheseinad seovad tekke omavahel, tekid on pidevad ja vaheseinad on paigutatud paneelidena nende vahele. Tekib kärgstruktuur Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt, nii saab allapoole plaatide paksust suurendada. Kasutatakse vertikaalseid jäikusribisid (nurkraud, karpraud), nende vahe sõltub vaheseina kõrgusest, (asukohast põrkevahesinas 600mm muidu 750mm
vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel. Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid
abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel. Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid
vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1) vöörpiik- kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5) trümm- laeva sisemise põhja ja sellele lähime teki vaheline ruum; 6) süvatankid- kahekordsest põhjast kõrgemalasetsevad sügavad tsisternid; 7) koferdamid- nafta- ja gaasikindlad kitsad kuivad vaheruumid, mis paigutatakse naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel. Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid
annaabi.ee 
