Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt.
Protsessis kasutatakse sekumdis ära neli miljonit tonni ainet ja see muutub energiaks, mida me näeme valgusena ja tunneme soojusena. Vesinikku on nii palju,et Päike võib paista veel 5 miljardit aasta. Energia läbib kiirgus-ja konvektsioonialad, enne kui see pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks. Päikese ümber on kaks gaasikihti- kromosfäär ja kroon. Jahe tume laik, mida nimetatakse päikeselaiguks, kestab mõnest päevast mõne kuuni. Iga ühetesitkümmne aasta järel jõuab päikeselaikude arv maksimumini. Merkuur Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 57,9 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 4 878 kilomeetrit · Pinnatemperatuur: -185 C kuni +430 C · Ööpäev:176 Maa päeva · Aasta pikkus: 88 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Merkuuri pind on üleni nagu toksitud
10) ja (5.11). 30. Häguse keskkonna mõiste. Kiirenõrgenemise tegur. Bougueri seadus Poolläbipaistva keskkonna mustsusaste oleneb kihi optilisest tihedusest vastavalt Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2) Kuna gaasikihtide tagasipeegeldus (albeedo) on suhteliselt väike, siis võetakse tehniliste ülesannete puhul tagasipeegeldustegur R=0 ja kihi neeldumistegur ning mustsusaste leitakse valemiga (6.3) Valem (6.3) on rakendatav hallile kiirgusele. Selektiivse kiirguse puhul on (6.2) ja (6
§68. Ülekandenähtused: soojusjuhtivus, difusioon, sisehõõre. Kui gaasi voolamise kiirus u muutub kihist kihti, siis mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo- jusliikumisest keskmise kiirusega v ja korrapärasest liikumisest kiirusega u, mis on palju väiksem kui v . Olgu mingil hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek ühest kihist teise. Ajavahemikus t läbib pindala S kummaski suunas ühepalju molekule: N=1/6 *nvSt. Saame
1) dz du kus S - kahe naaberkihi kokkupuutepinna pindala, - kiiruse muutumise gradient (näitab kui dz palju muutub kiirus liikumissuunaga ristipidises sihis, - sisehõõrdetegur. Järgnevalt analüüsime, millest sisehõõrdetegur sõltub. Vaatleme kaht kõrvutiasetsevat gaasikihti, mõlema paksusega on z . Tähistame ühe kihi kiiruse u1, teisel u2, Seejuures u 1u 2 . Iga molekul võtab osa kaootilisest soojusliikumisest, keskmise kiirusega v ning korrapärasest liikumisest kiirusega u. Olgu kihtide impulsid vastavalt p1 ja p2. Kuivõrd molekulid liiguvad ühest kihist teise, siis kihi impulss muutub pidevalt. Aja t jooksul 1
annaabi.ee 
