Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu...
See võib tiheneda, nii et moodustuvad udukogud (lad k nebula) . Ühest sellisest udupilvest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Udukogud on aga ka tähtede surma tulemus. Suuremad tähed võivad termotuumakütuse ammendamisel oma olemasolu lõpetada osalise laialipaiskumisega (tekib planetaarne udu, mille keskele jääb kuum tuum -- valge kääbus) või täieliku plahvatusega (supernoova). TÄHED -- KUUMAD GAASIKERAD Tähed on muidugi päikesed -- samasugused nagu meie Päike -- gaasikerad, mis tekitavad energiat ja saadavad välja kiirgust. Neid on igas suuruses. Näiteks punaste kääbustähtede mass võib olla kümnendik Päikese omast. Ülihiidude mass võib olla Päikese massist sada korda suurem. Tähe saatuse otsustab tema mass -- temas sisalduv ainehulk. Mida suurem mass, seda kuumemalt, heledamalt ja kiiremini see põleb. Kõige
Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad tähed, milles hakati sünteesima rakseid elemente. 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega.
PLANEEDID MAA ON üks üheksast hiigelsuurest ja peaaegu ümmargusest taevakehast, mis tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik
· Tulekeeled ümber päikese, lühiajalised gaasipursked, mis ulatuvad kromosfääri loited. Väga võimsad gaasipursked on protuberantsid. Kui rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M
Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad tähed, milles hakati sünteesima rakseid elemente. 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. 9 Kasutatud kirjandus · ,,Noorte avastusretk" Gallimard-Larousse (lk 4-5) · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk
4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad
............................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi. Aegajalt sünnib neis uus tähti. Füüsikalise eksperimendi mõttes on täht meile kättesaamatu; me võime vaid analüüsida tähtedelt meieni jõudnud valgust. Alljärgnev on puhtalt matemaatiline teooria, mis maapealse füüsika seadustest lähtudes seletab tähtede ehitust ja evolutsiooni. Sellist lähenemisviisi
Näiteks surev täht paiskab ilmaruumi gaasi ja tolmu ning nendest moodustuvadki planetaarsed udud. Nii toimub ka pärast meie Päikese eluea lõppu, kuid seda alles umbes viie miljardi aasta pärast. 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 5 Universumi tähed Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka
Näiteks surev täht paiskab ilmaruumi gaasi ja tolmu ning nendest moodustuvadki planetaarsed udud. Nii toimub ka pärast meie Päikese eluea lõppu, kuid seda alles umbes viie miljardi aasta pärast. 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 5 Universumi tähed Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka
Näiteks surev täht paiskab ilmaruumi gaasi ja tolmu ning nendest moodustuvadki planetaarsed udud. Nii toimub ka pärast meie Päikese eluea lõppu, kuid seda alles umbes viie miljardi aasta pärast. 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 5 Universumi tähed Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka
annaabi.ee 
