Kuid hind tõuseb terase hinna kallinemise tõttu, näiteks on tänaseks vees oleva osa arvatav maksumus 8 miljardit eurot. 30% maksumusest tasutakse aktsionäride poolt ning 70% pankade abiga. Oponendid arvavad, et Venemaa üritab transiidiärist kõrvale jätta peaeguseid transiidimaid (Poola, Ukraina, Valgevene). Gazprom väidab, et otsene ühendus läänemaadega vähendab keskkonnaohte ja transiidimaad ei saa katkestada läänemaade ühendust Venemaaga. Paljud maad näevad gaasijuhtmes turvalisuse riske, sest gaasitrassi hakkaks vavama Vene merevägi. Probleeme võivad tekitada ka Teisest maailmasõjast pärit miinid ja kemikaalid. Arvatakse, et gaasitrass võib halvasti mõjuda ka mereelukate ja lindude elule. Toru projekt on põhjustanud väga palju kriitikat, peamiselt Poola, Rootsi, Balti riikide , USA ja mõningate keskkonnaorganistasioonide poolt.
võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi (North European Gas Pipeline Company) nõukogu esimees on Gerhard
Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Juzno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru. Vaatlejad nägid Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi (North
maailmast. Aastal 2013 registreeriti külastajaid 122 erinevast riigist. (Mapping shipping intensity and routes in the Baltic Sea, 2014) Läänemere põhjas asub ka Nord Stream, mis on Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Süsteem koosneb kahest 1,224 kilomeetrisest torujuhtmest, mis suudavad kumbki transportida 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning Soome ja Rootsi majandusvööndit. Gaasijuhtmes on nähtud Venemaa poolt poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu. Venemaa on Euroopa riikide suurim gaasitarnija, mistõttu pärast Venemaa ja Ukraina gaasisõdu on Euroopa riigid tundnud ohtu liigsest sõltuvusest. (Wikipedia, 2018) 7 Joonis 4. Nord Stream 1.4 Läänemereäärsete riikide sadamaid
Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille suhtes on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuseaks on kavandatud 50 aastat. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi (North European Gas Pipeline Company) nõukogu esimees on Gerhard
annaabi.ee 
