lisandeid nagu mune, piima, lõssi, puhast kaseiini, verd, molluskeid, mett, suhkrut, õlut, äädikat, õli, vaha, loomarasva, bituumenit, uriini, loomakarvu jm. Karvade lisamisel võib arvata teatava armeeriva efekti tekkimist. Lahustunud valguliste ainete lisamine tõstab aga veekindlust ja toimib arvatavasti ka plastifikaatorina. Mõnedel juhtudel tekib orgaanilise aine lisamisel (nt. õlu ja uriin) käärimise tulemusena ka tühimikke. Niimoodi valmistati varajast gaasbetooni. Teada on mitmeid tänaseni hästi säilinud ehitisi, mille püsivuse aluseks on nimelt selliste lisandite manuluse läbi saavutatud veekindlus. Keemia seisukohast on siin tegu lahustumatute Ca ühendite tekke või ka lihtsa hüdrofobiseerimisega. Nende kasutamine arvatakse peamiselt olevat tingitud hüdrauliliste lisandite mittekättesaadavusest varematel aegadel.Lisandite hulka arvatakse ka saepuru, õled jm. orgaanilise päritoluga täide, mille abil
Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus – 215 cm; silluste kõrgus on 40cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti veel aknaaluseid madalaid 115 cm plokke. Plokkide suurus on ühtaegu nii eeliseks kui ka puuduseks
Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse 31 gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus 215 cm; silluste kõrgus on 40 cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti veel aknaaluseid madalaid 115 cm plokke. Plokkide suurus on ühtaegu nii eeliseks kui ka puuduseks
Eestis on toodetud mullbetoone: lubja baasil – need on mullsilikaltsiidid; põlevkivituha baasil – need on mullkermiidid. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missugune peab olema teebetoon? 2. Missugune peab olema hüdrotehniline betoon? 3. Kus kasutatakse kuumakindlat betooni? 4. Kuidas saadakse kergemat betooni? 5. Kuidas saadakse vahtbetooni? 6. Kuidas saadakse gaasbetooni? 9. RAUDBETOON 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist Raudbetoon on liitmaterjal. See koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude. 120 Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest. Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest. Joonis 9.1.1
annaabi.ee 
