Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l. ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, 2003) Fuussid Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorõli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tõttu. Fuusside täpne keemiline koostis oleneb tootmisseadmetest ja -kohtadest, kus nad tekivad: põlevkiviõli aurude kondensatsioonisüsteemis, raske generaatoriõli eelselitamise protsessis, enne toorõli destilleerimist, põlevkiviõli hoidlates ja vahemahutites. Fuusse tekib nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis. Kohtla-Järvel on tekkinud 2000. aasta seisuga 540 000 tonni ja Kiviõlis 128 000 tonni fuusse. Seitsmekümne üheksa aasta
ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%
ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%
Põlevkivi tuhk - koosneb oksiididest SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO jt., mille sisaldus ja fraktsioonkoostis olenevad ahju tüübist ja põletusreziimist. Tuhast ja poolkoksist leostub vette orgaanilisi ja mineraalseid komponente ja tõrva. Fuussid - Põlevkivitööstuse kõige ohtlikumad vedeljäägid - põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-64 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, mida 2001a statistiliste andmete järgi tekkis 64 tuhat tonni, sh - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas 10,4% - kemikaalid 5,0% - akud, patareid, tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorieid jt.
poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: - leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. - Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. - Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%
UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Ohud tuhast ja poolkoksist: Leostub vette orgaanilisi, mineraalseid komponente, tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: Tehnoloogia täiustamine Tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga Ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine Generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks Poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega
Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT: Tuhast ja poolkoksist: leostub vette orgaanilisi; mineraalseid komponente; tõrva. Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on: tehnoloogia täiustamine tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega
halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polutsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes.
Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis oli olnud ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse. Praegu põletatakse neid AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes. On teada, et fuussid sisaldavad 22-61% õli, 19-40% mehaanilisi lisandeid ja 9-59% vett, teistel andmetel vastavalt 20- 70, 8-55 ja 5-50%.
annaabi.ee 
