Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika praktikum 19 - raskuskiirendus (10)

4 HEA
Punktid
Füüsika praktikum 19 - raskuskiirendus #1 Füüsika praktikum 19 - raskuskiirendus #2 Füüsika praktikum 19 - raskuskiirendus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 972 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S B Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
xls

Praktikum 19: Raskuskiirendus

1. 1,420 20 37,262 1,8631 9,66158 2. 1,420 20 37,150 1,8575 9,71993 3. 1,420 20 37,294 1,8647 9,64501 4. 1,420 20 37,148 1,8574 9,72097 5. 1,420 20 37,169 1,85845 9,70999 g Keskmine: 1,420 20 37,205 1,86023 9,691 0,042 Järeldus: Keskmine raskuskiirendus matemaatilise pendliga on 9,8137±0,0067 m/s 2 Keskmine raskuskiirendus füüsikalise pendliga on 9,691±0,042 m/s 2

Füüsika
thumbnail
2
pdf

Praktikum - Raskuskiirendus

Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l/g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T = 2 l/mga

Füüsika
thumbnail
6
doc

Füüsika I labor - raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vnkeperiood T on arvutatav valemiga: 2

Füüsika
thumbnail
6
pdf

Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mōōtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t .

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika praktikum nr1 - järeldus

4. JÄRELDUS Kõik järgnevalt esitatud tulemused on usaldatavusega 0,95. Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine: S = 237,45±30,5 mm2

Füüsika
thumbnail
14
docx

Füüsika praktikum nr 9- Elastsusmoodul

∆ l B −¿ a −¿ graafiku tõus l(F B−F A ) l 1 E= = · S(∆ l B−∆ l A ) S a Andmed FB= 43,75 N FA= 9,537 N ∆ lB = 0,875 jaotist, mm ∆ lA = 0,20 jaotist, mm 1) Arvutan tõmbejõud: F=mg , kus m- mass (kg) g- raskuskiirendus (m/s2) = 9,81 m/s2 F1=1· 9,81=9,81 N F2 =2· 9,81=19,62 N F3 =3· 9,81=29,43 N F 4=4 · 9,81=39,24 N F5 =5· 9,81=49,05 N Leian keele ristlõike pindala S: π· d´ 2 S= 4 3,14 · (0,60 ·10−3 )2 S= 4 = 2,823·10-7 m2 Arvutan elastsusmooduli E: 1,205(43,75−9,537) 1,205 · 34,213 E= = =¿ 11 −7

Füüsika
thumbnail
6
xls

Füüsika praktikum nr.17 - arvutused

Arvutused: Katse nr m(g) f(gen), Hz f, Hz v, m/s v, m/s l d 1. 786 47 44.37 89 0.35 1 0.0004 2. 1600 67 63.30 127 0.50 m m 3. 2386 81 77.30 155 0.61 g S 4. 3208 87 89.63 179 0.71 9.818 1.26E-07 n 1 5. 5576 117 118.17 236 0.93 m/s2 m2 6. 786 95 88.73 89 0.35 7.

Füüsika
thumbnail
5
pdf

Füüsika praktikum nr 11 - ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga ko

Füüsika



Lisainfo

Excel fail, mis arvutab kõik vajaliku füüsikalise ja matemaatilise pendli jaoks. 2 pilti veaarvutustest. Selle materjaliga pole kaitsmine eriline probleem.

Meedia

Kommentaarid (10)

kilplane profiilipilt
Tõnis Väin: mis sa oled mingi ehitaja või midagi, et siukse asjaga läbi said?

tähendab.. ärge saage valesti aru.. see on parim, mis 19.praksist siin on, aga ka see on suht saast..
01:36 07-12-2010
sikksakkmv3 profiilipilt
nigger niggerson: Arvutamine oluliselt lihtsam küll tänu sellele.
14:47 01-12-2011
julii profiilipilt
julii: liiga nigel, võiks midagi rohkemat olla
12:56 28-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun