Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach
igasugune muusikaline tegevus piiratud, aga JSB kasutas juhust ja pühendas missa valmisolevad osad katoliiklasest uuele kuningale Augustus III-le. Ta pälvis Kuningliku Õukonnahelilooja tiitlit. 1.5 Elu lõpuaastad 62-aastasena võeti JSB Muusikateaduste Seltsi liikmeks. Oma elu lõpuaastail külastas JSB Frederick II õukonda Potsdamis. Kuningas esitas Bachile muusikalise väljakutse ja innustas teda kirjutama fuugat. JSB vormis kuninga pakutud teema 6-osaliseks teoseks, mis koosneb fuugadest, triost ja kaanonitest. Oma elu lõpuaastal vormistas JSB varem loodud B-minoorist täieulatusliku missa. Missa uute osade muusika baseerus osaliselt tema varasematel kantaatidel, osaliselt oli tegu aga uue loominguga. Missa B-minoorist sai üks JSB olulisemaid teoseid. 5 1.6 Surm JSB suri 28. Juulil 1750. aastal. Surma põhjusena on selleaegses ajalehes mainitud ebaõnnestunud silmaoperatsioonist tekkinud tüsistusi
II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor.
kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. 2002. aastal täitus 280 aastat, mil Johann Sebastian Bach lõpetas kogumiku, mis koosneb 24 kõigis helistikes kirjutatud prelüüdidest ja fuugadest ning mille tiitellehele on kirjutatud: "Hästitempereeritud klaver ehk prelüüdid ja fuugad kõikides toonides ja pooltoonides, mis puudutavad nii mazoorseid tertse ehk Ut, Re, Mi, kui ka minoorseid tertse ehk Re, Mi, Fa. Kasutamiseks õpihimulisele noorsoole kui ka eriliseks ajaviiteks neile, kes sellel alal juba edasi jõudnud on, koostanud ja 11 11 valmistanud Johann Sebastian Bach - praegusel ajal
peateos Missa h-moll. Elu lõpul kirjutas ta teoseid, mida võiks käsitseda tema kompositsioonitehnika omapärase monumendina. Viimased neist on kaks kammermuus.tsüklit "Muus.line ohver" ja"Fuugakunst", mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema, mid aon püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. "Fuugakunst" on omalaadne tippteos, mis lõpetab Mad.maade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja. Bach alustab suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga fuugadest ning liikus aina suurema keerukuse suunas, tuletades ühest teemast väga erinevaid muus.lisi karaktereid. Tsükkel jäi helilooja surma tõttu lõpetamata, säilinud on 14 fuugat (viimane ilma lõputa) ja 4 kaanonit. 1.7. Händeli muus.line tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuus.st. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris
annaabi.ee 
