Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele küsimusele: kuidas need, kes teevad, jõuavad? Kas nad ikka jõuavad? Igale normaalselt funktsioneerivale inimesele on ajju kodeeritud mõtlemis- ja arutlemisvõime. Narrus oleks oma võimed mitte kasutades raisku lasta. Maailmakuulus prantsuse filosoof Jean-Jeaques Rousseau on öelnud: ,,Elu pole puhkus, vaid tegutsemine." Samuti teame kõik saksa filosoofi Friedrich Engelsi öeldut: ,,Töö tegi ahvist inimese". Nendele mõtetele toetudes julgen väita, et niinimetatud aktiivsete inimestega käib kaasas mõneti kummaline tung alati midagi teha - toimetada ja mässata.
A.Vahtramäe 2011 3 Erutustekke hierarhia Ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest. Normaalsetes tingimustes jäävad need piirkonnad seega alati alla suurema sagedusega funktsioneerivale kõrgemale eritustekkekeskusele, st sealt saabuv impulss viib nad erutusse enne, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Kõige suurem erutustekke sagedus on sinuatriaalsõlmel. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut
Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi ettevõttesiseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). NELJANDAKS, ettevõttesisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad a) baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus, möödunud aasta sama perioodi tulemus jne); b) plaaninäitajatega. Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimis- süsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. 42 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada a) seisundianalüüsi, b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi. Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu
Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi ettevõttesiseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). NELJANDAKS, ettevõttesisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad a) baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus, möödunud aasta sama perioodi tulemus jne); b) plaaninäitajatega. Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimissüsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada a) seisundianalüüsi, b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi. Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu kui ka peamisi põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused.
annaabi.ee 
