tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks.
perioodidesse, kattes rohkem kui kümme aastat, varase klassitsismimõjulise perioodiga alustades ning 1930. aastate teise poolega lõpetades, mil ta juba funktsionalismile alternatiive otsis. Ainus, mis kolmest projektist realiseeritud sai, oli professor Tammekannu villa Tartus, teised mitte ainult ei jäänud ehitamata, vaid polnud arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt.
Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism: Tunneb huvi järgmiste teemade vastu: o Indiviidide tegevused o Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile o Indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi
ühendriikide ideed Euroopas realiseerida. Taolise väite õigsust kinnitas peagi puhkenud I Maailmasõda. Ka 20-ndad ja 30-ndad aastad ei andnud Euroopale sellist võimalust, sest mitmeid arvestatavaid Euroopa riike juhtisid siis sellised diktaatorid nagu Hitler, Stalin, Mussolini, Franko, Salazar jt. Viimaste tegevusest kasvas välja hoopis II Maailmasõda. Selle enneolematu tapamasinaga kaasnenud määratud ohvrid ning kannatused sünnitasid Itaalia föderalisti Altiero Spinelli ja prantsuse funktsionalisti Jean Monnet`i peades aga idee luua ühine riikidevaheliste vastuoludeta Euroopa. Taolisele sümbiooslikule funktsionaal-föderalistlikule lähenemisviisile oligi määratud saada tõukejõuks Euroopa integratsioonile. Nagu teada, föderalistlik mõtteviis eeldab, et kohalikud, piirkondlikud, rahvusriikide ja nendeülesed Euroopa võimud peaksid kõik koos töötama ning üksteist täiendama. Samas funktsionalistlik lähenemisviis jällegi
annaabi.ee 
