Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse "Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja "Välja õuest ja väravast". Sõja-aastad olid kirjaniku jaoks väga rasked, selle tõttu jäi ka ülikoolihariduse omandamine pooleli ning lõppes abielu Anton Vaarandiga. Sõjajärgsetel aastatel kirjutatud luulekogud ("Kohav rand" ja "Selgel hommikul") olid optimistlikud, lihtsad ja funktisonaalsed. 1952. aastal, olles juba hea mainega ja tuntud kirjanik, abiellus ta Juhan Smuuliga ning nende abielu kestis aastakümneid. Vaarandi jätkas tõlkimist, kuid 1959. aastal ilmunud kogu "Unistaja aknal", oli tema kui luuletaja elus suur murrang. Selles kogumuses on põhiliselt armastus- ja looduslüürika. Stalini surma tõttu ei pidanud luuletajate looming sisaldama enam nii palju poliitikat. Vaarandi aitas luule arengule kaasa ka noori "kassetipõlvkonna" luuletajaid (Paul-Eerik Rummo,
151) Nimetage peaaju osad 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi, väikeaju, suuraju poolkerad 152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 peaajunärvi tuumad saavad alguse sillast. Piklikaju ja silla dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine), südametalituse ja hingamise keskused. VÄIKEAJU-ül
Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks. Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne. Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi. (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt sõna kask, meenub restoran Kaseke. Kask vs sookask (kas üldine või konkreetne), mis tunnused on, väike roheline kõver. Ehk mis laadi teabeüksused seostuvad!!! PsL-le pakub huvi: mis on eirnevat Jüti ja Mari vastustes, ka kultuuride kaupa, kudias vastatakse sõnadele ,,kodu". Mis on tüüpilised vastused sõnale KASk ja mis on harvaesinevad. Puudub suhtlemine. Kuidas in rakendab seda suhtlemisel? Seda kahjuks ekspermentaalne eksperiment ei anna teada./ei uuri.
Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendute valik -- > otsutamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused: · Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus) /luria: sihipärasus, planeerimine, koordineerimine, Eysenck:kofeiin, magus+//"utilization behaviour", võõra käe sündroom//Tourette'i sündroom/ Kornhuber jt: tahtelisele liigutusele eelneb aju biopotentsiaali muutus negatiivse polaarsuse
annaabi.ee 
