ja sellel on mitmeid kasutusvaldkondi. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana või valgendajana. Keemiatööstuses rakendatakse teda pestitsiidide, kemikaalide, kummi, värvainete, ravimite ja lahustite valmistamiseks kui ka vesinikkloriidhappe ja erinevate kloriidide tootmisel. Veel leiab kloor kasutust bakterite tapmiseks joogivees ja basseinides, tööstusjäätmete ja kanalisatsiooni saneerimisel, desinfitseerimisainena ja fungitsiidina. Meie kodused puhastusvahendid ei sisalda puhtal kujul kloori vaid neid valmistatakse kloori baasil tehtud kemikaalist - naatriumhüpokloritist. Kodus võib vaatamata sellele ohtliku kloori gaasiga siiski kokku puutuda segades naatriumhüpokloritit sisaldavat valgendajat ammoniaagiga või teiste puhastuvahenditega. Tähtsaimad ühendid Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl). Võib-olla ei ole igaühele teada, kui palju on maakeral keedusoola. Seda on tohutu hulk
PAHide hulka kuulub üle saja ühendi, mis erinevad üksteisest benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikaatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id.
PAH-idel on mitmeid kasutusalasid. Näiteks benso(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(e)püreeni, krüseeni, benso(a)püreeni ning püreeni kasutatakse ainult PAH-ide omaduste uurimiseks. Antratseen leiab kasutust värvide valmistamisel, plastiku valmistamisel, stsintsillatsiooniloenduri kristallides, orgaaniliste pooljuhtide uuringutel. Atsenaftüleeni kasutatakse näiteks värvide valmistamisel, farmaatsiatoodete ja plastiku valmistamisel ning seda kasutatakse ka insektsiidi ja fungitsiidina. Fluoreeni kasutusalaks on värvainete valmistamine ning fluoreeni kasutatakse ka mõningate keemiliste protsesside vahesaadustena. Fenantreeni kasutatakse värvide tootmisel ja lõhkeainete valmistamisel. Kasutamine/levik Eestis Kõige suurem PAH-ide sattumine keskkonda Eestis toimub Ida-Virumaal, kuna seal kaevandatakse pälevkivi ja töödeldakse seda, et saada elektrienergiat. Mõõtmised näitavad, et
(1) puhastusvahendite koostises olevad hõbeda nanoosakesed. Teiseks, hulgaliselt kodukeemias sisalduval biotsiidil triklosaanil arvatakse olevat vähkitekitav toime. Triklosaani kohta on tehtud uuring 2002. aastal USA´s, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas triklosaan on organismile ohtlik. Uuringu tulemused kirjeldasid, et triklosaan ei ole toksiline sellistes kogustes, mis teda on vaja, et toimida bakteri- ja fungitsiidina. (2) Siiski jätkuvad USA´s uuringud triklosaani toksilisuse kohta, (probleemiks peetakse ka võimalikku bakteriresistentsuse kujunemist). Triklosaani kasutamine tahetakse ära keelata seepides ja hooldusvahendites, just lastele mõeldud toodetes, samuti toiduainetega kokkupuutuvates toodetes.(3) Mitmed ained, mida leidub kodukeemia koostises, põhjustavad nahale või ka slima sattudes söövitust, tekitavad ville, punetust. Üks selliseid kemikaale on ammooniumhüdroksiid.
annaabi.ee 
