püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda. · Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega. · Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned
Oma rünnakutega taotlevad terroristid hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse tekitamist inimestes. Hirmu ja ebakindluse õhustiku loomine viib neid kaugemate eesmärkideni, enamasti poliitika vallas. Nende ohvriterikkad aktid avaldavad rahvamassidele ja poliitika ringkondadele masendavat psühholoogilist mõju ning seega mõjutavad tugevalt ka poliitikat. Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus
uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. 21. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalismlike usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Üldiseks tunnuseks on see, et fundamentalismi käsitletakse kultuurilises kontekstis ei uurita fundamentaliste ja liikumisis kui nähtusi iseeneses, vaid kui teatud kultuurilise konteksti osa. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismis mõõtmine. Fundamentaalsust on üritatud mõõte ja väljendada kvantitatiivselt. Kõige rohkem kasutatakse mõõteskaalasid, mille abil saab määratleda inimese fundamentalismi tüüp või määr. Skaala väited on järgmised: 1. Jumal on andnud inimestele õnneks ja päästmiseks täieliku ja eksimatu juhise, mida
kohaselt traditsioonides.) 20) Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine On kaks erinevat metoodilist lähenemist – kvalitatiivne ja kvantitatiivne. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalistlikke usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Kvalitatiivse fundamentalsimikäsitluse üldiseks tunnuseks on see, et fundamentalismi käsitletakse kultuurilises kontekstis. See tähendab, et fundamentaliste ja fundamentalistlikke liikumisi ei uurita ja käsitleta kui nähtusi iseeneses, vaid kui teatud kultuurilise konteksti osana. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine. Kvantitatiivse fundamentalismikäsitluse tunnuseks on see, et fundamentalismi on püütud mõõta ja väljendada kvantitatiivselt. Selle tegevuse kõige levinumaks vahendiks on 62 erinevad mõõtmisskaalad, mille abil on võimalik määratleda inimese fundamentalismi tüüpi või määra
fundamentalismi määra, võrrelda seda mingi rühma keskmisega ja kirjeldada kogu rühma fundamentalismi määra 21. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. 2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast. 3. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. 4. Nad kasvatavad oma lapsi oma uskumuste traditsioonis. 5. Nendel on suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks.6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22
annaabi.ee 
