OSAMA BIN LADENI AL-QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS Selles essees keskendun al-Qaedale, kui ühele kõige vägivaldsemale ning kardetumale terroristlikule organisatsioonile. Andes samal ajal ka ülevaadet Lähis-Idas toimuvast, täpsemalt Afganistaanis võimul olnud Talibanist, mis lõi al-Qaeda juhile Osama bin Ladenile ideaalse keskkonna oma ideoloogiliste vaadete elluviimiseks vägivaldsel moel ning püüdes neid seletada realistliku teooriaga. Al-Qaeda ei ole rühmitus, mis tegutseb läbimõtlematult ning lihtsalt rahvas hirmu tekitamiseks, tal on väga kindel struktuur ning ideoloogia, mile järgi ta tegutseb. Sellele rühmitusele on alguse pannud maailma esiterrorist Osama bin Laden, kes alles sel aastal USA sõdurite poolt tapeti. Selles essees tuleb ka arutluse alla Osama bin Ladeni uskumused, vaated ja taotlus, mida ta oma tegudega saavutada üritas, mis tegelikult teda ja tema al-Qaedad tegudeks ajendas. Sellest kõigest arusaamise lih...
vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky maal, jazzmuusika või sürrealistlik luuletus tekitada temas üksnes jubedust. Tema vastuvõtuvõime oli tõsiselt ja parandamatult piiratud. Teatavas mõttes oli Heidegger lihtsalt filosoofiline talupoeg, koos talupoegliku vimmaga mistahes loomingulise vabaduse vastu. Tema olemuslikus fundamentalismis ei saa me kahelda.13 10 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 51, 107. 11 http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/19/kultuur.htm, 20.05.2010. 12 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 69. 13 http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/19/kultuur.htm, 20.05.2010 7 KOKKUVÕTE
21. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalismlike usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Üldiseks tunnuseks on see, et fundamentalismi käsitletakse kultuurilises kontekstis ei uurita fundamentaliste ja liikumisis kui nähtusi iseeneses, vaid kui teatud kultuurilise konteksti osa. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismis mõõtmine. Fundamentaalsust on üritatud mõõte ja väljendada kvantitatiivselt. Kõige rohkem kasutatakse mõõteskaalasid, mille abil saab määratleda inimese fundamentalismi tüüp või määr. Skaala väited on järgmised: 1. Jumal on andnud inimestele õnneks ja päästmiseks täieliku ja eksimatu juhise, mida tuleb täpselt järgida. 2. Ühegi religiooni õpetusraamat ei sisalda kõiki olemuslikke, põhilisi tõdesid elu kohta. 3
Eesti kultuur fragmenteerus ning tervik hakkas kaotama oma nägu ja identiteeti. Selgelt on ilmnenud tendents suutmatusest ja tahtmatusest pidada dialoogi kultuurilise lähiminevikuga. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, dialoogi süvenev nõrgenemine traditsiooniga, keeleline kreoolistumine inglise keele kasuks. Eestlaste kultuurilise identiteedi kõikuvus peegeldub vastu ühelt poolt ksenofoobiailmingutes, teiselt poolt rahvuslikus fundamentalismis. Kuigi Eestit iseloomustatakse ühiskonnana, kus domineeriva rahvuskultuuri kõrval on jäetud piisavalt ruumi rahvusvähemuste kultuurilisele eneseteostusele, on tõsiasi, et kultuuril on üha vähem võimalust kaasa rääkida eesti ühiskonna kujundamises ning et praegusel perioodil on tegemist dialogismi kriisiga eesti kultuuris. Ava järgmised aastaarvud eesti kultuuriloos: Umbes 9 5 tuhat aastat e KR mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Eestis. Kunda kultuur.
annaabi.ee 
