Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada.
aga painduvad. Retikulaaarsed kiud – argürofiilsed,kollageenist,väga peenikesed – diameeter 0,5-2µm , moodustavad tiheda võrgustiku. Elastsed kiud – venivad 1,5 korda oma pikkusest, diameeter 0,2-1µm , hargneb ja moodustab võrgustiku , koosnevad elastiinist,leidub suurtes arterites ja kopsus Amorfne põhiaine või mass(substantia fundamentalis) -Hüdrofiilne kolloid,mis ei oma mikroskoopilist struktuuri. Toodetakse sarnaselt kiududele fibroblastide poolt. -Koosneb sulfateeritud glükoosaminoglükaanidest ja proteoglükaanidest. Lisaks mittesulfateeritud vorm – hüaluroonhape. -Toitained, albumiinid, mineraalained, hormoonid jne. -Glükoproteiinid nt. - fibronektiin,laminiin. Klassifikatsiooni alused *Morfoloogiline klassifikatsioon: -Rakkudevahelise aine ehitus ja iseloom -Rakkudevahelise aine hulk ja asetus
sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992. Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Põhiseadus on ülimusliku jõuga akt - lex fundamentalis. Põhiseaduse põhistuse, organilisuse ja ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub 1 Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 2 R. Maruste, Konstitutsionalism, Juura, Tallinn, 2004, lk 42 4 peamiselt kahest teguritest: 1)sellest, kes selle kehtestab ja 2) viisist ehk menetluskorrast, kuidas
· demagoogilised võtted, · usk, veendumus, · intuitsioon. Aprioorsed põhjendid ei tõesta teesi veenvalt. Põhjendite reeglid · põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. · põhjendid peavad olema küllaldased. · põhjendid ei tohi olla kahtlased. · põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. · vajaduse korral tuleb põhjendeid eraldi tõestada. Põhjendite vead · põhiviga (ld. error fundamentalis): põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad. · aluse ennetamine (ld. petitio principii). põhjenditena on kasutatud tõestamata väited · "ring tõestuses" (ld. circulus in demonstrando): teesi tõestamiseks kasutatakse teesi ennast, kuid sageli modifitseeritud kujul. · "kes tõestab liiga palju see ei tõesta midagi": see viga esineb siis, kui proponent tahab teesi tõestada põhjendeid valimata, neid teineteisele kuhjates. Eksimused tõestus
Põhjendite tõesuse reegli järgimine ja kontrollimine võib olla praktiliselt keerukas või suisa võimatu, siis peab tõestust asendama vastaspoole veenmine. Tõestus põhineb põhjenditelt teesile liikumises. Kui põhjendeid tunnustatakse ning demonstratsioon on korrektne, siis peab vastaspool aktsepteerima ka talle vastumeelset teesi. Põhjendite vead (pikemalt käsitletakse neidmateriaalsete loogikavigade lõigus): · põhiviga (ld error fundamentalis): põhjendid on ebaolulised, ebakohased või väärad; · aluse ennetamine (ld petitio principii): põhjenditena on kasutatud veel tõestamata väiteid; · ,,ring tõestuses" (ld circulus in demonstrando): teesi tõestamiseks kasutatakse teesi ennast, kuigi sageli modifitseeritud kujul; · müra (üleküllastav tõestus) ehk liiga palju põhjendeid: esitada tuleb minimaalselt vajalik hulk põhjendeid.
annaabi.ee 
