et mina kui 20-aastane inimene olen oma sõpradest ja tuttavatest kergesti mõjutatav. Seega minu tuttavate seisukohad on paljuski sarnased minu omadega. Ka autoriteetsemad õppejõud on mulle eeskujuks. Kuna tean, et nemad on omal alal professionaalid ja mina tahan sama eriala õppida, siis nende teadmised, suhtumised ja hoiakud mõjutavad tugevalt ka mind. Eelnevalt kirjeldatud teadmised, normid ja väärtused moodustavad minu teabevälja fundamentaalse kihi (F kihi). Minu teabevälja fundamentaalses kihis on suurel hulgal juba peaaegu välja kujunenud väärtushinnanguid. Sama palju on kodust ja koolist omandatud põhiteadmisi. Natuke vähem on käitumisnorme, millest juhindun. Ülikooli ülesanne pole vaid erialaselt harida, vaid anda ka üldteadmisi. Ülikoolis on üldiselt kolme tüüpi aineid. Ühed on sellised, mille peab lihtsalt läbima, et pääseda õppima huvitavamaid ja vajalikumaid aineid. Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad
ja varasematest kogemustest. kristalliseerunud intelligentsus on seotud inimese võimega elu jooksul kogutud teadmiste, oskuste ja kogemustega ümber käia. Osaliselt põhineb kristalliseerunud intelligentsus võimel meelde jätta, talletada ja mälust ammutada teadmisi ja oskusi. - G faktor - Kõige lihtsama ning ilmselt ka kõige populaarsema seletuse järgi peegeldab g inimeste erinevusi mingis fundamentaalses närvisüsteemi omaduses. Selleks omaduseks võib olla näiteks informatsiooni levimise kiirus ja/või efektiivsus. Teisisõnu, selle seletuse järgi on g – spetsiifi liste vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamistulemuste kovariatsioon; - Kahaneva tulemi seadus tähendab kahaneva tulemi seadus seda, et mida suuremaks kasvab üldine vaimne võimekus, seda väiksem osakaal on g-faktoril. Kõrge vaimse
Metropol / perifeeria - Metropol / perifeeria modernistlikus kunstimudelis Pariis kui metropol enne II Maailmasõda New York ja Moskva kui metropolid pärast II Maailmasõda Stiil - Kunstiteadlane Alois Riegl publitseeris 1893. aastal raamatu “Stilfragen” (“Stiiliküsimused”), kus võeti lähtekohaks puhtas vorm ja ornament, milles saab avalikuks tähendustevaba “tahe kunstile” Sama liini jätkas Heinrich Wölfflin oma fundamentaalses käsitluses “Kunst- geschichtliche Grundbegriffe” (1915) Modernistlikus kunstiajalookäsitluses muutusid ajalugu ja stiil kontseptuaalseks paaris-rakendiks [kunstiajalugu kui stiiliajalugu], mis on postmodernistlikus mudelis langenud kriitika alla Flanöör - Flâneur (flanöör) [Lauri Leesi vaste eesti keeles: üksildane uitaja] Kunstnik kui flanöör Baudelaire: flanöör on isik, kes jalutab linnas, et seda kogeda
· Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi · Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida · Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid viivad meid õnneni
annaabi.ee 
