kirjutatud kooriteos. Vormistruktuur A-osa (11 takti) algab eeltaktiga, kus astuvad sisse sopranid, aldid ja tenorid. Bassid lisanduvad 1. taktis ning lõpetavad käo kukkumise motiiviga kogu A-osas kõlavad fraasid. 4. takti lõpust alustavad bassid oma lühikest soolot, millele järgneb altide soolo. A-osa kulminatsioon on 8. taktis, mis kordub kajana kaks takti hiljem oktav madalamalt. B-osa (10 takti) on traditsiooniline fugaato, kus aldid tutvustavad teemat põhihelistikus (dux). Järgnevalt kõlab sama teema tenoritel kvindi võrra madalamalt (comes) ning seejärel kordavad teemat ka bass ja sopran. Osa lõpeb laiendusega. C-osale (5 takti) on iseloomulikud imitatsioonid käo kukkumisest, kus vahelduvad nais- ja meeshääled, eriti hästi tuleb see esile taktis 24 (vt näide 1). Näide 1. Takt 24 Taktimõõt Lugu on kirjutatud 4/4 taktimõõdus ning teose vältel see ei muutu. Liikumine toimub
Edasi lähevad nad oma helistikus iseseisvalt tekitades hea kooskõla.Keskosas muudetakse teemade ilmumise järjekorda, helistikku ja teemat ennast. Repriisis põõrdutakse alghelistikku kuid ei korrata ekspositsiooni. Fuuga võib esineda üksikteosena ja ka mõne vokaalse ja instrumentaalse suurteose osa vormina. Fuugataolist episoodi, kus hääled sama teemaga üksteise järel sisse asutavd, võib kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose meeleolu ning annavad võimaluse vabamalt musitseerida. On lihtsakoelisema ehitusega võrreldes fuugaga. Eelmäng. Süit On mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest palades. Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks
orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata) · Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953) · Andante moderato (Romanss) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata) · Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile
sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit, Prantsusmaal Lully(Firenzes)kammerteener,viiuldaja,tantsija,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane kiire(fugaato) aeglane. Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett-ooperid. Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell. Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted
annaabi.ee 
