Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab? Mis on kontrollkese? Nimeta ja kirjelda erinevaid agressiivsuse teooriaid. Instinktiteooria agressiivsus on looduse poolt antud vajalik kaitsekilp, mis on konflikti puhkedes enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleolekutunde ja rahulolu Õppimise teooria eeskujude järgimine. Agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab sellist käitumist veelgi Frustratsiooniteooria kogunenud pinged, viha, pettumused ja nendest tulenevad enesehinnanguprobleemid kutsuvad esile agressiivsuse Sotsioloogilised teooriad agressiivsus on ühiskonnapoolne ootus. Inimesele on teadvustatud ootus tema käitumisele: "kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele" Konfliktide lahendamine Nimeta ja kirjelda aktiivse kuulamise tehnikaid.
Seega muutub "vaimuhaigse" mõiste sotsiaalsete protsesside käigus ning on igas ühiskonnas erinev. Positiivseid hälvikuid-kuulsad sportlased, kirjanikud, teadlased 4.5. Muud teooriad Kulturoloogilised seletused · E. Sutherland hälbeteooria hälbekäitumist õpitakse niisamuti nagu iga teist käitumisvormi. Kurjategijatel on oma kultuur, väärtushinnangud. Inimese kujunemine kurjategijaks hakkab juba lapsest. · R. Merton frustratsiooniteooria inimese viib kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste vahenditega. · E. Lemert kontrolli- e sidemeteooria inimese käitumist mõjutavad suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. · D. Cornish kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et juhtunu on kannatanule paras. Sotsioloogilised seletused · E
Kurjategijatel on oma kultuur, traditsioonid, väärtushinnangud, mis on vastuolus üldkehtiva kultuuriga. Selline gruppide sisene oma kultuur ongi subkultuur. Subkultuuri kandvad grupid võivad olla nii deviantsed kui ka mitte kuritegelikud (maffia grupid, punkarid). Mida varem isik satub kuritegelikku subkultuuri kandvasse gruppi, seda tõenäolisemalt kujuneb ta lõppastmes kurjategijaks. Sutherland. 2. nurjumis- ehk frustratsiooniteooria Merton. Isik satub hälbekäitumise teele, sest traditsiooniliste vahenditega ei ole ta võimeline oma eesmärke saavutama. Isik ei taha oma eesmärkidest aga ka loobuda. Seetõttu üritab ta eesmärgile jõuda mistahes vahendeid kasutades. 3. kontrolli- ehk sidemete teooria Lemert. Inimese käitumist mõjutab, millised suhted tal on teiste inimestega. Talle on oluline, et talle tähtsad inimesed
Nendesse ei investeerita aga piisavalt. 49 Muud teooriad Kulturoloogilised seletused · E. Sutherland hälbeteooria hälbekäitumist õpitakse niisamuti nagu iga teist käitumisvormi. Kurjategijatel on oma kultuur, väärtushinnangud. Inimese kujunemine kurjategijaks hakkab juba lapsest. · R. Merton frustratsiooniteooria inimese viib kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste vahenditega. · E. Lemert kontrolli- e sidemeteooria inimese käitumist mõjutavad suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. · D. Cornish kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et juhtunu on kannatanule paras. Sotsioloogilised seletused · E. Durkheim Deviantsuse esimese sotsioloogilise seletuse andis E
annaabi.ee 
