Valgus ja mullastikutingimused: eelistab kasvukohana päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbi laskva viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Click icon to add picture Click icon to add AHTAÕIELINE PÜVILILL Elwesii picture Fritillaria elwesii Kõrgus: 15 100 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: rohekas lilla Valgus ja mullastikutingimused: eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja liivast, vett hästi läbilaskvat mulda Click icon to add picture Click icon to add picture Sügislill
maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS LIILIALISED RUUDILISED Liiliaid on kasutatud meditsiinis Mahlakad viljad sisaldavad (aaloe põletushaavade raviks, hulgaliselt vitamiine. algselt kõhulahtistina; Fritillaria cirrhosa palavikualandaja, Vilju süüakse värskelt ja nende köharavim; karulauk jms). mahlast valmistatakse mitmesuguseid jooke. Liilia ja tulbisibulaid kasutati söögina Hiinas, II maailmasõja Mõnda liiki tarvitatakse ajal. maitseainena. Kõige tuntum sellistest on aedruut. SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS
Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium liilia o Per Fritillaria püvilill Fritillaria imperialis harilik püvilill Fritillaria meleagris kirju püvilill o Per. Gagea kuldtäht Gagea lutea kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale Sügislill Gloriosa superba roniliilia Sug. Melanthiaceae upsuõielised o Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes.
Kamatsatka kolmiklill TRILLIUM camschatcense 22-55cm, mais Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rait-kolmiklill TRILLIUM kurbayashii Click to edit Master text styles 22-55cm, Second level mais Third level Fourth level Fifth level Kirju püvilill FRITILLARIA meleagris Click to edit Master text styles 20-35cm, Second level mai Third level Fourth level Fifth level H.Püvilill (keisrikroon) FRITILLARIA imperialis Click to edit Master text styles 70-110cm, Second level mai Third level teinepool Fourth level Fifth level
Suurim inimese geen on düstrofiini (lihasrakkude valk) geen, sisaldab 2,4 milj aluspaari. Geenide arv genoomis Arabidopsis'el on ~20 000, inimesel 27000-32000. 1 Need arvud näitavad, et enamik DNA-st tuumas ei ole transkribeeritav (vastavat mRNA-d ei sünteesita). Näiteks taimede Arabidopsis thaliana genoomi suurus on ~7x107 aluspaari, Fritillaria assyriaca 1011 bp, aga cDNA (mRNA-lt pöördtranskriptaasiga saadud DNA) suurus on peaaegu ühesugune. See näitab, et mõlemad genoomid kodeerivad sama arvu geene kuigi genoomi suurus erineb neli suurusjärku. Järelikult erinevus genoomi suuruses põhineb mittekodeerivatel korduvatel DNA järjestustel. (50% maisi genoomist on retrotransposoonid). Inimese haploidne genoom sisaldab ~3,2x109 aluspaari, mis on jaotatud 23 kromosoomi vahel. Keskmine kromosoomi pikkus ~108 bp
seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed, Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G(3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia (Lilium) püvilill (Fritillaria) kuldtäht (Gagea) tulp (Tulipa) Sugukond Melanthiaceae – upsuõielised Paris Trillium Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad 15-25 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised
õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G (3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal. Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia ( Lilium ) püvilill ( Fritillaria )kuldtäht ( Gagea ) tulp ( Tulipa ) Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad. 1525 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised 37. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae
annaabi.ee 
