das Weißbrot, - e sai das Brötchen, - kakuke/kukkel der Kuchen, - kook die Butter, - või die Wurst, - vorst der Käse, - juust der Schinken, - sink der Quark, - kohupiim die Marmelade, - n moos das Ei, - er muna das Rührei, - er munapuder ein gekochtes, gebratenes, rohes, faules Ei keedu- ,prae- , toores- , mädamuna der Fisch, - e kala das Fleisch liha das Schweinefleisch, das Rindfleisch sealiha, veiseliha das Rindersteak, - s veiselihapraad das Kotelett, - e kotlett die Bulette, - n frikadell das Hähnchen, - kanaliha die Knödel, - n jahuklimp der Salat, - e salat die Suppe, - n supp der Braten, - praad der Nachtisch, - e = die Nachspeise, - n = das Dessert, - s magustoit der Hamburger, - hamburger die Pizza, - s = Pizzen pitsa das Eis jäätis der Pilz, - e seen die Beere, - n mari der Brei, - n puder der Grieß manna die Haferflocken kaerahelbed die Grütze, - n tangud die Buchweizengrütze, - n tatar das Mehl jahu die Zutaten die Zutat, - en koostisosa der Salz, - e sool
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA
DAS BROT LEIB DAS EI MUNA DAS MÜSLI MÜSLI DAS WURSTBROT VORSTILEIB DAS KÄSEBROT JUUSTULEIB/-SAI DAS SCHNITZEL SNITSEL DAS SAUERKRAUT HAPUKAPSAS DAS GEMÜSE JUURVILJAD DAS WÜRSTCHEN VORSTID DIE WURST -- VORST DIE BREZEL KRINGEL DIE MARMELADE MARMELAAD DIE BUTTER VÕI DIE ERBSE - HERNES DIE NUDEL NUUDEL DIE BOHNE AEDUBA DIE CURRYWURST - KARRIVORST DIE TOMATE TOMAT DIE KARTOFFEL KARTUL DIE SUPPE SUPP DIE FRIKADELLE FRIKADELL DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport der sportler-meessoost spordi tegija, sportija die sportlerin-naissoost sportija sportlich-sportlik der radsport rattasport die sportart spordiala
, kasutatakse kalaroogades. Selle pehme aroom täiendab eriliselt lõheliste maitset. Fileerima- kala selgroogu eemaldama. Filotaigen- Kreekast pärinev paberõhuke taigen. Sobib soolaste pirukate, suupistete, magusate kookide, korvikeste ja ka struudlite valmistamiseks. Fond- leem või kontsentreeritud puljong. Saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega. Fondüü- kuum juustukaste. Olemas on ka sokolladifondüü jne. Frikadell- keedetud lihapall, tavaliselt vasikahakklihast. Gaasipliit- gaasiga töötav pliit. Gazpacho- külm tomatisupp. Gratineerima- keedu- või hauderooga ahjus pruunistumiseni üle küpsetama. Greip- apelsini meenutav puuvili. Griljaaz- röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid, ka neid silsaldav sokolaad. Grillimine- ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus. Guacamole-küüslaugu, soola ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree. Kasutatakse
Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś • *seitsemä seitsemän seitse säidse • *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa katõssa • *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä
lentokone lennuk lentoposti lennupost lentää lennata lepo puhkus levyke diskett, ketas levätä puhata Liettua Leedu liettualainen leedulane liha liha lihapulla lihapall, frikadell lihas lihas, muskel liian liiga, liialt liikaa liiga palju liike (= yritys, firma) äri, firma; kauplus, pood liikutella liigutada liinavaate voodipesu limsa (= limonadi) limps (limonaad) lingota tsentrifuugida linja-autoasema bussijaam
vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust. Interjektsioonid ja konjunktsioonid – ah, ja, toh, trots, und. 22. Kirjelda rootsi keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Need teemad on nt kalandus, põllumajandus, misjonisõnavara, näiteks kirik, siunama. Samuti on linnateema maiguga sõnu, näiteks pagar, sõjateemalised laensõnad, näiteks friiherra, kadalipp, kindral, kroona, kroonu. Kokandusalased sõnad, näiteks peenestama, filee, frikadell, biskviit, glaseerima. Samuti on laenatud ka nii-öelda geograafilist ja geoloogilist sõnavara, näiteks jütja – järvemuda. Eesti keelde on võetud ka mõned linnunimes esinevad osised, näiteks trapp. Rootsi eestlaste kaudu on tulnud näiteks ka transpordi teemalisi sõnu, näiteks tunnelpaana – metroo, rulltrepp – eskalaator. 23. Kirjelda vene keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Põllundus ja karjandus
annaabi.ee 
