Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis minu arvates ongi just hirm olnud selleks motiveerivaks emotsiooniks, mis paneb inimesed tegutsema. Kas asuda võitlusesse oma elu eest või põgeneda ohu eest. Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada seitset koostisosa. Nende sõnul on füsioloogiline reaktsioon kui emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Eksisteerivad stereotüüpsed mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Nii näiteks kaasneb hirmuga üldine külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. (Psühholoogia gümnaasiumile, 2006, lk 179). Olen isegi tundnud kuidas hirmust kananahk ihule tuleb ja
sellest, kas need vastavad isiksuse vajadusel või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust- see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajaliku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades (käitumiseks valmisoleku funktsiooni on eriti rõhutanud Nico Frijda); 3) emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule, eluliselt olulisele; 4) emotsioonid stimuleerivad mälu; 5) emotsioonid väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 4 Emotsioonide teke 5 Emotsioonide liigid Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund
2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada järgmisi koostisosi: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- nt uudised, kohtumised tuttavate või võõrastega, üritused jpm. 2. Sündmuste kodeerimine- sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, nt alandus, meelelahutus, solvang jne. 3. Hinnang- sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule
2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloofias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsiooid) või üksikute spetfiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsioon: eelnev sündmus => füsioloogiline reaktsioon => regulatsioon. B. Mesquita ja N. Frijda teooria / koostosad emotsionaalses käitumises: - Emotsioone põhjustavad sündmused. - Sündmuste kodeerimine - sündmused liigitakse erisuguse tähendusega kategooriasse (nt alandus, solvang). - Hinnang - sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. - Füsioloogiline reaktsioon - stereotüüpsed mudelid emotsioonide füsioloogiliste muutuse kohta. - Tegutsemisvalmindus. - Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises.
et neid mõjureid üldistatakse liigselt et tekib `võitle-või-põgene' reaktsiooni kestev aktiveeritus et immuunsüsteemi toime pidurdub et on raske keskenduda et tekib negatiivne meeleolu, mis segab toimetulemist et tugev stress ja tema mõjud ei ole reeglina adaptiivsed Emotsioonid ja motivatsioon · Emotsioonide ja motivatsiooni omavaheline seotus on saanud enesestmõistetavaks alles viimasel paaril aastakümnel (Lazarus, 1991; Frijda, 1988) · XX sajandi 40. - 50. aastatel oli levinud ettekujutus, et vajadused tekitavad tunge, mis ongi motivatsioon · 60. - 70. aastatel tegevuse motiveerimisele keskendudes sai selgeks, et vajadused on vaid tegevuse eelsoodumused, mitte neid motiveerivad põhjused. Motiividena hakati mõistma eesmärke (esialgu ajejõudude nime all) · Eesmärgid pikaajaliste tegevuste motiveerijatena näivad aga ebakindlad olevat - kord neid järgitakse, samas aga mitte
annaabi.ee 
