Ioonilised molekulid mõjutavad ka stabilisaatorite ja valkude füüsikalisi omadusi, kuna kaltsium on oluline komponent kaseiini mitselli moodustumisel ja vadakuvalkude denatureerumisel kõrge temperatuuri toimel. Piimavalkudel on oluline mõju jäätise füüsikalistele ja organoleptilistele omadustele. Homogeniseerimise käigus adsorbeeruvad piimavalgud kergesti lõhustunud rasvakuulikese pinnale ning friiserdamise ajal õhumullide sisekihtidesse, parandades nii jäätise tekstuuri. Peamine kaseiini ja vadakuvalkude vaheline erinevus on nende temperatuuritaluvus- vadakuvalgud denatureeruvad kuumtöötlemise käigus. Jäätise tehnoloogias ettenähtud pastöriseerimisereziimil segupiima kuumutamine ei mõjuta negatiivselt vadakuvalkude pindaktiivsust. Järelikult nii kaseiinid kui vadakuvalgud sobivad emulgaatoritena jäätisesegu koostises. Üldiselt on vadakuvalkude
puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Kuidas valmib jäätis? Jäätise tootmine hakkab pihta jäätise komponentide kaalumisest, järgneb segamine, homogeniseerimine, pastöriseerimine, jahutamine, järelvalmimine ehk laagerdamine, friiserdamine, doseerimine ja pakendamine, kiirkülmutamine, pakendamine kastidesse, ladustamine, säilitamine. Jäätise tootmisel on oluline vahustamine ja külmutamine. Jäätise friiserdamise põhimõte ongi jäätisesegu samaaegne vahustamine ja külmutamine. Jäätise lõpp-maitse ja omaduste puhul mängib rolli, kui ruttu jäätis pärast doseerimist kiirkülmutatakse. Faktid Jäätise retsepti tõi 1295. a. Itaaliasse Marco Polo. 1660. a. avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio maailma esimese jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik enam kui sajand hiljem, 1776. aastal New York City's. Räägitakse, et
,,valgendavat toimet" kohvis; Juustupiim- väheneb vadaku rasvasisaldus, rasvafaas jaguneb juustu massis ühtlaselt, vähendab juustu ,,rasva higistamist", aitab kaasa rasva bioloogilisele lagundamisele ( eriti hallitusjuustude puhul) Hapupiimatooted konsistents ja maitse paranevad, stabiilsem geel, väheneb vadaku sünerees; Piima segujoogid- rasva ja lisandite ühtlasem jaotumine massis; Jäätisesegu- väheneb rasva ,,võistumine" friiserdamise mõjul. 1882 a konstrueeriti ,,piima soojusega konserveerimise aparaat" Pastöriseerimine: on protsess, mida kas eesmärgiga minimeerida võimalikku patogeensetest mikroorganismidest tingitud ohtu tervisele On kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi tootes. Piima kuumtöötlemise eesmärgid: Patogeensete organismide kõrvaldamine (toiduohutus); Säilivusaja pikendamine;
Mahlajää (0% rasva) 31. Jäätise tehnoloogiline protsess 1) tooraine vastuvõtmine ja kvaliteedi kontroll; 2) tooraine ettevalmistamine; 3) segu koostamine vastavalt retseptuurile; 4) segu pastöriseerimine; 5) segu filtreerimine; 6) segu homogeniseerimine; 7) segu jahutamine; 8) segu valmitamine; 9) segu külmutamine ja friiserdamine; 10) jäätise pakkimine; 11) jäätise kalestamine; 12) säilitamine ja realiseerimine. 32. Jäätisesegu friiserdamine ja kalestamine Friiserdamise käigus toimub jäätisesegu õhustamine (vahustamine) ja osaline külmutamine. Tavaline vahustusaste on vahemikus 80-100%, see tähendab, et 1 liitrile jäätisesegule on lisatud 0,8-1,0 liitrit õhku. Kalestamine viiakse läbi kalestuskambris või tunnelis, kus jäätise temperatuur langeb temperatuurini -18...-20 °C ja külmub ligi 70-80% veest. Põhimõtteliselt on kalestamine jäätise lõplik külmutamine. Suuremad jäätised on mõttekam kalestada kambris, väiksed tunnelis
annaabi.ee 
