Karl sündis 1792. aasta veebruaris Piibe mõisas. Eestimaa rüütelkonna peamehe, Magnus Johann von Baer ja Juliana von Baer, pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Tema esimesed mälestuses pärinevad aga Virumaalt, Lasila mõisast. Selle mõisa omanik oli tema isa vanem vend. Onul lapsi ei olnud, seega jagati kokkuleppe alusel isa lapsed vennalikult pooleks. Selle tulemusena saadeti Karl kohe pärast sündi oma vanema venna Friedrichiga Lasilasse, kus mõlemad üles kasvatati. Vend suri üsna pea. Seda rohkem hoolitses sealne armastav tädi tema eest rohkem. Tädi mäletab Karl väga hooliva ning armastavana, kuid onu jaoks oli tähtis, et laps sõna kuulaks ning tema kasvatus oli range. Mõisa kirjeldab Karl väga suure austusega. Paik oli tema jaoks väga südamelähedane. Tema haridusteekond oli väga mitmeküllgne. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
Massistseenid olid lahendatud oskuslikult. Koor oli asetatud kahele poole astmetele, mis andis lavale sümmeetrilisust, samuti kõrguvust ning suur hulk lauljaid ei jäänud silma riivama. Lavaline liikumine oli loogiline ning läbimõeldud. Veidi sisust: Brabanti näitsik Elsa leiab end täbarast olukorrast, kui Friedrich Telramundist süüdistab teda kuningas Heinrichi ees vennatapus. Tundmatu Rüütel saabub merelt luigepaadiga ning võitleb Friedrichiga elu ja surma peale ning Jumala soosingul võidutseb. Friedrich aetakse seega pagulusse koos oma naise Ortrudiga. Rüütel abiellub Elsaga, seades vaid tingimuseks, et too ei tohi iial pärida tema päritolu ega nime kohta. Pagendatud Ortrud ja Friedrich hakkavad kättemaksu hauduma. Ortrud paljastab, et on paganate nõid ning palub paganlikelt jumalatelt Wodanilt ja Freyalt jõudu, et oma plaani teostada. Ta läheb samal õhtul Elsa rõdu alla ning teeskleb alandlikkust ning sügavat kurbust.
Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita. Patkuli vanemale antakse armu ja kõik nende õigused koos omandiga taastatakse. Kuid Patkuli isa oli võlgades, talle sündis veel kaks poega ja siis, 1666. aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsustest. Vietinghoffiga käis lausa avalik sõda, peamiselt põllumaatükkide pärast
vahendamisega saksa keelde ja temalt pärinevad tollased Shakespeare'i tõlked. Mingitel aegadel on tõlkel väga suur roll kultuuri olemises, mis moodi kultuur on. Kokku tõlkis 17 teose nagu "Romeo ja Julia", "Torm", "Suveöö unenägu". Peamiselt ajalookroonikad, mida on Shakespeare'il palju. Lisaks tõlkis "Itaalia, hispaania ja protugali luule õilmed". Mõlemad Schlegelid on loojad ja teiselt poolt lihtsalt kirjanduse ja keele teadlased. Need vaated oli Friedrichiga enamasti ühised. Taotles universaalsust. Püüdis käsitleda kogu maailma kirjandust. Vennaga võrreldes selgem, vähem müstiline, tema teosed on osutanud suuremat mõju. Siin paistavad silma ka tema loengud, mis on levinud sajandi alguses pikka aega käsikirjaliselt. Hiljem on sellest saanudki teosed kahe loengusarja pinnal. Loenud draamakunstist ja -kirjandusest - määratleb romantilist lüürikat vastandases seda antiikkunstile. Hindab romantilist luulet klassikalisest luulest
annaabi.ee 
