väljundi. Reed Morniga seoses oluline, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas, naisautor valib peategelasteks ka naisi. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused. Semper tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana, hakkas avaldama ka lühiproosad. 1934 Armukadedus rõhutatult psühholoogiline lugu, 1939 Kivi kivi peale. Semperi taustade puhul oluline, et tegemist teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga, tutvustab freudistlikku käsitlust eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. 10. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). August Mälk 30ndate proosas oluline, 1926 Kesarüblik kriitika ei võta seda hästi vastu. Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga
BBS, 2000) ! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid ! - viimane on füsioloogiliselt määratletud unestaadium (mõõdetav), ning REM-uni ei ole vajalik ega piisav tingimus unenägudeks, kuigi ta näib küll olevat tüüpilisim tingimus selleks . Unenägude ,,aktivatsiooni-sünteesi mudel (Hobson & McCarley,1977) -esimene neurobioloogiline mudel, mis selgelt lükkas ümber freudistlikku tüüpi seletused (... a la: lapseeast pärit teadvustamatute keelatud v allasurutud soovide ja tunnete avaldumine...) 11 Kujundid, mida me ,,näeme unes, tekivad täiesti juhuslike närviaktivatsioonide tulemusena, mille algatajaks on kolinergilised
Kõige tuntum muidugi 1940 "Meelis", aga suurematest väljaannetest "Kui raudpea tuli" (1937) peegeldab Põhjasõja sündmusi. Johannes Semper + tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana. Hakkab avaldama ka lühiproosat ja 1934 ilmub "Armukadedus" ja 1939 "Kivi kivi peale". Semperi taustade puhul peab aru saama, et tegemist on suhteliselt teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga ja selle üks külg on ka see, et Semper on üks esimesi, kes tutvustab freudistlikku käsitlust Eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. Pöördutakse ka tollase menupsühholoogi Adleri poole, kelle käsitlus saab puhvriks. Freudi töid tuntakse päris otse ja selle mõju on näha kui kirjanduses ja isegi tollases pedagoogikas, mis on hästi moodne. Freudismi näeb ennekõike romaanis "Armukadedus" rõhutatult psühholoogiline lugu. 1930ndatel on freudism tähtis, aga tähtis on ka see, et ta on pr
mõistnud, olevat nõid neednud ära ka tema, nii et jutlustajat tabanud surmahaigus. (OBERMAN 1993:102-103) Tema ema peetakse ka selleks isikuks, kes olevat teda hirmutanud vanakurjaga. On toodud ära koguni ,,külajutt", mille kohaselt ema Margaret nautinud seksuaalvahekorda kuradiga. Uurija teeb sellest järgmise järelduse: ,,Kui Martinit ka vanakuri ei sigitanud, siis vähemasti kasvas ta üles koos temaga". (OBERMAN 1993:103) Siin näeme tõepoolest freudistlikku fenomeni, kus allasurutud ning patusteks tembeldatud inimloomuse impulsid on omandanud kokkusurutud vedru tohutu jõu ning paiskunud ühel hetkel välja äraspidise nägemusena. Tundub, et tegemist on isiksuse sisekonfliktiga, kus ,,keelatud vili" omandab otse vääramatu ahvatluse. ,,Lutheri mõttemaailm muutub täielikult moonutatuks ja apoloogilistel eesmärkidel lammutatuks kui tema kontseptsioon Kuradist tagasi lükata kui keskaegne nähtus ning ainuüksi
annaabi.ee 
