Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus
2. Säilib hästi, pole isekuumenemist, kaod minimaalsed. Lihtsam transportida. 3. Lõigatav lihtsate seadmetega 4. Soo ei nõua intensiivset kuivendamist Puudused: 1. Tootmistsükkel pikk (kuni aasta). Kuivab aeglaselt. Soovitatakse läbikülmumist et suurendada veeimavust ja kohevust. 2. Kuivamine raskesti mehhaniseeritav 3. Jäävad järgi karjäärid, mida raske edaspidi kasutada 2 4.Kaevandamisel tekib jäätmeid mida vaja kõrvaldada. (Kännud segavad). 5. Freesturbast kuni 2 korda kallim. 6. Nõuab täiendavat purustamist. 28. Kvaliteetse freesturba tootmiseks peavad väljakud olema korras, normaalse kuivenduse (z=0,7...1,0), tasandatud ja profileeritud, kännud ja puidujäätmed koristatud 30...40 cm sügavusest, kraavid korras: b=0,3 m, m=0,25; h=1,8 m, B=1,2 m. Turba tootmise käigus väljakute seisukord pidevalt halveneb, väheneb põhjaveesügavus tingituna turbakihi mahatöötamisest (15...30 cm hooajal). Väheneb
Turvast kasutatakse ka näokreemides vananemise vastu, kooriva toime tõttu lisandina vannivahtudes ja dušigeelides. Eestis on väga palju ettevõtteid, mis on kasutusele võtnud turba head omadused ning teinud sellest erinevaid loodustooteid (Turvas ning selle kasutamine, 2018). Lisaks kõigele muule toodetakse freesturvas ja turbabriketti. Freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energeetikas. Turbabrikett on ökoloogiliselt puhas kütus, mida valmistatakse freesturbast (Eesti Turbaliit, s.a.). 5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE) Turba kaevandamisel on aja jooksul kasutuses olnud erinevaid tehnoloogiaid ning ebahariliku ehitusega masinaid, kuid Eestis on tänapäeval kasutusel peamiselt kolm kõige levinumat meetodit: turba freesimine, tükkturba tootmine ja turbaplokkide lõikamine. Turba kaevandamine näeb võrreldes teiste maavarade kaevandamisega välja üsna teistsugune, sest
suured turbaveokid kogu talve jooksul ligi pääseksid. Katlamajade juures üldreeglina suurtes kogustes turvast ei ladustata. Et ladustatud turvas vihma ja lume toimel ei niiskuks, turbaauna pealmine kiht kas tihendatakse või kaetakse kilega. Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval ajal on levinud põhiliselt selline tehnoloogia, mille korral raba pinnasest freesitakse turbamass ketasfreesiga, pressitakse silindrilisteks turbajunnideks ning jäetakse raba pinnale looduslikesse tingimustesse kuivama (vt Joonis 3 .33). Raba pinnasesse freesi poolt tekitatud
annaabi.ee 
