Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole
Romeo sõber), Montecchi, sinjoora Montecchi (Montecchi naine), Romeo (Montecchi poeg), Benvolio (Montecchi vennapoeg, Romeo sõber), Balthasar (Romeo teener), Abraham (Montecchi teener), Capuletti, sinjoora Capuletti (Capuletti naine), Julia (Capuletti tütar), Julia amm, vana mees (Capuletti sugulane), Tybalt (Capuletti naise vennapoeg), Samson (Capuletti teener), Gregorio (Capuletti teener), Pietro (Julia amme teener), vend Lorenzo (frantsiskaanlane), vend Giovanni (sama ordu liige), apteeker, kolm pillimeest, koor. Teose konflikt tekib juba ammusest suguvõsade vaenust. Mille tulemusena pole lubatud Romeo ja Julia abielu. Konflikti suurendab see, kui Romeo tapab Tybalty. Tsitaadid: Romeo: ,, Ainult et noor Romeo on leidmise ajaks vanem, kui ta oli otsimise ajal ". Lorenzo: ,, Ei ole noorukeil arm südames, ei, silmis on see neil ". Lorenzo: ,, Muld kõige loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud ". Lorenzo: ,, Väärkasutus
pidi Romeo ta varastama, aga kahjuks ei teadnud Romeo sellest midagi. Kui romeo kirikusse jõudis ja Juliat nägi, siis oli ta murtud. Romeo võttis selle peale mürki, ning suri. Kui Julia ärkas ja nägi surnud Romeot lõi kaunitar endale pistoda südamesse, ning suri. 5. Tegelased: Paris - vürsti sugulane Mercutio - vürsti sugulane, Romeo sõber Abraham - Montechhi teener Julia - Capuletti tütar Montecchi - Montecchi perekonnapea Vend Lorenzo - Frantsiskaanlane Vend Giovanni - Sama ordu liige Sinjoor Montecchi - Montecchi naine Vürst Escalus - Verona valitseja Romeo - Montechhi poeg Benvolio - Montechhi vennapoeg Capuletti - Capulettide perekonnapea Sinjoora Capuletti - Capuletti naine Tybalt - Capuletti naise vennapoeg Gregorio - Capuletti teener Samson Capuletti teener Vana mees Capuletti sugulane Pietro Julia amme teener Balthasar Romeo teener 6
Montecchi Sinjoora Montecchi Montecchi naine Romeo Montechhi poeg Benvolio Montechhi vennapoeg Balthasar Romeo teener Abraham Montechhi teener Capuletti Sinjoora Capuletti Capuletti naine Julia Capuletti tütar Julia Amm Tybalt Capuletti naise vennapoeg Gregorio Capuletti teener Vend Lorenzo frantsiskaanlane Vend Giovanni sama ordu liige 6. Konflikte kahe inimese armastuse vahel oli paljusi. Kõige suuremaks ja peamiseks põhjuseks oli kindlasti see, et nende kahe noore inimese perekonnad olid niiõelda vihavaenlased. Perekonnad ei sallinud üksteist raasugi, kuigi elasid ühes ja samas linnas. Mõlemad olid linna suurimad ja rikkaimad perekonnad. Sellest võis tulla ka perekondade vaheline vaen, tundsid ennast rivaalidena.
paiga. Neiu võttis talle toa ja käskis magama minna, mida Harry ka tegi, lubades kõikidele tema käskudele alluda. Täna oli tema ja maailma vahelt mingi loor rebenenud. Koju minnes kohtas ta üüriperenaist, kellega hakkas teed jooma ja vestlema. Üüriperenaine kõneles oma tublist vennapojast, kes oli raadio valmistanud. Harryle muutus habemenuga vastikuks. Nüüd mõtles ta ainult noore neiu peale. Neiu oli tema ellu värskust toonud. Nad kohtusid restoranis nimega ,,Vana Frantsiskaanlane". Neiu meenutas talle tema poisipõlve sõpra Hermannit ning sai teada neiu nime Hermine. Hermine ütles Harryle, et tahab, et Harry temasse ära armuks. Ta panevat kõik mehed endasse armuma, see olevat tema elukutse. Ta elavat meeste kulul, kuid Harry kulul ta elada ei tahtnud. Ta tahtis Harry jälle naerma panna, elama panna. Hiljem tulevat see Herminelegi kasuks ning siis annab ta Harryle viimase käsu. Hermine vajas Harryt, nagu Harry Herminetki
Kui miski on hea, siis on see hea, kuna Jumal tahab nii (Thomas ütleks: Jumal tahab, järelikult on hea). Tungide vabanemisel tahte alt elu moondub. Tänu tahtele on inimene olend, kes on võimeline iseendast distantseeruma. Tahe vabaduseta on surnud tahe. On käske, mida isegi Jumal ei saa muuta, muidu satuks iseendaga vastuollu. Kui tahab, siis saab muuta (N: monogaamia). Poolehoidjad skotistid - ei armastanud kirikuõpetuse põhjendamist filosoofiaga. WILHELM OCCAM (1280-1348) Ka frantsiskaanlane. Uue tee liikumine, isa moderna X via antiqua (Albert, Thomas Aquino). Õpib ja õpetab Oxfordis ja Pariisis. Hüüdnimi doctor invisibiles. Õpetab tahte primaarsust, topelttõde, nominalismi. Lutheri õpetaja oli okamist. Occami filosoofia aluseks omnipotentsuse põhimõte - asjade eksistents, põhjus ja tagajärg pole paratamatult üksteisega seotud. Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu).
• Paljud koolid kasutavad küsimustikke (õpilaste ja õpetajate ja isegi vanemate hulgas), et keskaja filosoofi ja teoloogi. Nimetus on hakanud tähendama, aeglase taibuga ja tuhmi kuju tuvastada hoiakuid, kiusamisviise ja kiusamise määra koolis (ja isegi kiusajaid nimeliselt) – teisisõnu rumalat (tegelikult polnud John Duns Scotus üldsegi rumal, ta oli frantsiskaanlane, „majasisese uurimusega“ (Rogers 2003a). kes oli õppinud ja loenguid pidanud Oxfordis – ta lihtsalt ei meeldinud neile). • Igasugune koolipoolne lähenemine kiusamisele peab tegema selgeks, et oma kiusamisest 6. peatükk täiskasvanule teada andmine pole „vale“ või „pealekaebamine“
annaabi.ee 
