1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1
· Prantsusmaa, Suurbritannia c) Keskriigid olid: · Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa · AustriaUngari, Saksamaa, Venemaa, Türgi , Bulgaaria · Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria d) 19181920.a. toimus: · kodusõda Venemaal · kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus · kaotatati toiduainete riigile andmise kohustus e) Antandi vägede ülemjuhataja oli : · Adolf Hitler · Marssal Foch · Franscisco Franco f) Suurtööstuse eelisareng ehk: · kollektiviseerimine · plaanimiseerimine · indursraliseerimine g) Suurbiritannia põhilisteks väljaveoartikliteks olid: · rauamaak, puit, puuvill · kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus i) Mandzuuria sõja tagajärjed : ( 2x)
riigid olid vastu saksamaa piiramatule relvastumisele 1935 aastal toimus saarimaal rahvahääletus ja saksamaa sai selle tagasi rahvasteliidu käest 1936 aasta sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, mida nimetati Berliini-Rooma teljeks. 1937 ühines itaalia ning hiljem ungari, hispaania ja hulk teisi riike Kominterni-vastase paktiga. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania
ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania
WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda.
karistataks vastavalt põhikirjale. See ei andnud tulemust, sest Itaaliat toetas Saksamaa, kes oli juba Rahvasteliidust välja astunud. Kui Etioopia oli muudetud Itaalia asumaaks, siis Rahvasteliit loobus nende karistamisest, kuid siiski ei tunnustanud Etioopiat Itaalia osana ning Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaanias tuli kodusõda, sest Hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud sellega rahul. 1936. Aastal puhkes mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mässust kasvas kodusõda. Vasakpoolseid toetas Nõukogude Liit. Saksamaa, Itaalia ja Portugal aga toetasid Francot. Hispaaniasse saabus palju võõramaiseid vägesid ning välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Rahvasteliit toetas sõjapiirkondi ainult toidu, ravimite, riietega ning aitas meresõitu ohutumaks teha, aga see oli ka kõik. Kodusõda lõppes 1939. Aastal vabariiklaste lüüasaamisega. Riigis kehtestati Franco diktatuur.
Santolaria. 1999. Breed type and ageing time effects 437. on sensory characteristics of beef strip loin steaks. Forrest, J., C. Aberle, D. Elton, H. B. Hedrick, B. Meat Science 38:443–451. Harold, M. D. Judge, and R. Merkel. 1975. Part II. Casas, E., S. N. White, T. Wheeler, S. D. Shackelford, Muscle and associated tissues. In Principles of Meat M. Koohmaraie, D. G. Riley, C. C. Chase, D. Johnson, Science. San Franscisco, Calif.: W.H. Freeman and and T. P. L. Smith. 2006. Effects of calpastatin and Company. o-calpain markers in beef cattle on tenderness traits. Frandson, R., and T. Spurgeon. 1992. Anatomy and Journal of Animal Science 84(3):520–525. Physiology of Farm Animals, 5th Ed. Philadelphia, Chambaz, A., M. R. L. Scheeder, M. Kreuzer, and P. A. Penn.: Lea and Febiger. Dufey. 2003. Meat quality of Angus, Simmental, Frickh, J., and J