kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid Prantsusmaa kontrolli alla. 1378. aastal valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Kesk-Itaalias domineeris paavstiriik. Kokkuvõte Paavstivõim sai alguse Roomast. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Algul oli keisrite ja paavstide vahel hea koostöö teineteist vajati oma võimu kindlustamisel. Aja jooksul paavstide võim kasvas, nad hakkasid nõudma, et keisrid (st ilmalik võim) neile alluksid. Vastuolusid tekitas ka küsimus, kes määrab ametisse piiskopid (kõrgemad kirikutegelased)
Tööstus Tööstus on koondunud põhja. Itaallaste jaoks on tähtis disain ja nad on uhked oma elegantselt kujundatud mööbli, riiete ja kingade üle. Kuigi paljud ettevõtted on väikesed, on nad efektiivsed. Itaalia on maavarade poolest vaene ja peab autode, mootorite ja teiste kõrgtehnoloogiliste toodete jaoks tooraine importima. . ITAALIA AJALUGU Keskaeg Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Lõuna- ja Kesk-Itaalia 11. sajandil oli Lõuna-Itaalia kolme kultuuri -- katoliikliku läänekristluse, ortodoksse idakristluse ning araabia maailma kokkupuutepunkt. Apenniini poolsaare lõunaosa kuulus formaalselt Bütsantsile, Sitsiilia oli jagunenud moslemiriigikeste vahel
läbirääkimisi pidada. Kui välja arvata sõda Hispaaniaga, siis kõik sõjad ta võitis. Karl tegi hoolikalt plaani Langobardide vastu ja oligi Desideriuse saatus otsustatud. Ta kaotas nagu saksidki.. Saja aasta jooksul, alates Karl Martelli võimuletulekust kuni Karl Suure surmani oli frankidel uurimuste kohaselt vaid seitse sõjavaba aastat. Sõda oli reegel, rahu erand. Langobardias oli Hadrianus saanud paavstiks kuningas Desideriuse tahte vastaselt. Paavst otsis frankidelt abi ja see appihüüd jõudis Karlini. Karl pakkus kuningale 14 000 kuldsoldot. Juba 772.aastal olid Langobardia ülikud pöördunud Karli poole, et see tungiks Langobardiasse ja kukutaks nende abiga Desideriuse. Kui Desiderius läbirääkimised tagasi lükkas, siis kuulutas Karl välja mobilisatsiooni. Karl ründas Itaaliat kahest küljest. Desiderius kõige oma väega oli kurus kaitseks, nägi kõikvõimas Jumal ta kurja plaani ja saatis sel ööl nende peale hirmu ja kartuse, nii et
Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Paavsti domineerimine Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Ristisõjad 12.-13. Sajandil Ristisõjad ehk ristiretked olid 11.13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu
annaabi.ee 
