8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks. Suurte vallutuste tagajärjel kroonidi Karl Suur ka keisriks. 9. Karl Suure juhitud riigi majandus, keel, hõimud
Valitseja püsimise nimel oli kirik valmis nii mõnegi koha pealt silma kinni pigistama. Merovingid, majordoomused. Merovingide võim päritav. Saali õigus - saali frankide tavaõiguse üleskirjutus, Chlodovechi valitsemisajal. 6 saj lõpul kujunes Frangi riigis Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. Kuninga valdused jagati poegade vahel, ainsana ellu jäänud poja surma järel Chlodovechi elutöö lagunemine. 7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli.
Frangid. Roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited). Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine: 1) senine rahandus ja kaubandus varises kokku; 2) lagunesid Rooma aegsed maanteed; 3) linnakultuuri tähtsuse lagunemine ja agraalühiskonna osakaalu suurenemine; 3) paljud antiiksed linnad hüljati. Ladina keelest kujunesid romaani keeled: prantsuse, portugali, itaalia, rumeenia ja hispaania. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni. Frangis jõudsid Galliasse rahvaste rändamise tulemusel ning 5. Saj lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. Frangi suurriigi rajajaks kuningas Chlodovech 1, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Võimu aitas tugevndada astumine ristiusku. Frankidest said tõhusad liitlased paavstide kui ka katoliku kirikuga – levitasid usku. Pärast Chlodovechi surma jagati tema riik vastavalt germaanlaste tavadele tema poegade vahel kolmeks (tõi kaasa võimuvõitluse)
Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku. Otto Suure poliitilise edu põhjust nähakse kiriku uuendamises ja selle kujundamiseks riigikirikuks. Ta püüdis
Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku. Otto Suure poliitilise edu põhjust nähakse kiriku uuendamises ja selle kujundamiseks riigikirikuks
annaabi.ee 
