Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur. (6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa taasrelvastus, kui 1933 tuli võimule A. Hitler, kes lubas tühistada rahulepingu. 1935 üldine sõjaväekohustus algas Wehrmachti loomine. 1935 Inglise-Saksa merekokkulepe (35%/45%) Hitleri elu õnnelikuim päev. 1936 viis Hitler Saksaväed Reini demilitariseeritud tsooni.
17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos 16.november Briti Õhujõud pommitavad Hamburgi 18.detsember Hitler kinnitas Barbarossa plaani 1941 1.märts Bulgaaria liitus Kolmikpaktiga 7.märts Briti väed ründavad Itaalia kontrolli all olevat Etioopiat 10.aprill Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria tungivad Jugoslaaviasse 14
Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va
kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. 1936 aastal sõjaväelased, eesotsas Francoga, ei olnud rahul vabariiklaste valitsusega. Puhkes mäss ja kodusõda. Vabariiklaste poolel oli Nõukogude Liit, Franco pool aga SM ja IT. PR ja ING jäid neutraalseks. Saabus võõramaiseid vägesid, vabatahtlikke, relvastust ja sõjavarustust, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. Sõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega, kehtestati Franco diktatuur. 7
patsifistlikule meelestatusele. Ühtlasi vähendati maailmasõjade vahel järk-järgult relvastust. Vaid vähesed brittide sõjalist sekkumist pooldavad häält (nende hulgas tol ajal poliitiliselt isoleeritud ja ebapopulaarne Winston Churchill) tõstsid häält, kui Saksamaa okupeeris 1936. aasta alguses Reinimaa. Sarnase lepituspoliitikaga suhtus Briti valitsus Itaaliasse, kui viimane vallutas Etioopia. Vahele ei sekkutud siis, kui mässulised eesotsas kindral Francoga verise kodusõja järel Hispaanias võimu haarasid. Tolleaegne peaminister Neville Chamberlain uskus siiralt koostöösse fasistlike liidritega. Ent rahva arvamus hakkas muutuma. Riigi kaitsepoliitika hakkas alates 1935. aastast aktiivselt rajama hävitajatel põhinevaid õhujõude ja arendama radaritel põhinevaid õhutõrjesüsteeme. 1937. aastal oli taasrelvastumine juba selgesti aimatav protsess. Rahva meelsust muutnud faktoreid oli mitmeid. Esiteks, Hispaania kodusõjas
annaabi.ee 
