Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent nt gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid(mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid: killustik, kruus, liis; suurus > 500 m. Pulbrid: tsement, kriit, kips; suurus on 100-500m. Eripinnad mõõdetakse (m2/g) ja eristatakse: a) väline eripind - oleneb suurusest ja kujust; b)
kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist osakeste suuruse järgi määratakse sõelumisel:1) mikroskoopia – skanneeriva elektronmikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; 2) sedimentatsioon – osakeste settimise kiiruse järgi vedelikus. Nt: fraktsiooniline koostis %: >1,0mm – 20%; 0,8-1,0mm – 15%; 0,4-0,8mm – 20%; <0,3mm – 30%. Pulbrite omadused jaotatakse: 1) pulbri tehnoloogilised omadused;2) keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon.struktuurne koostis ja geomeetrilised
baasjoon peaaegu sirge. Röntgenamorfsete ainete korral on difraktogramm aga segane ning kindlaid reflekse pole näha. 19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt. kruus, liiv) ning tolmu osakese suurus on 10-30 m. b. Eripind iseloomustab pulbri korral tahke aine pindala. c
viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhk rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Klassifikatsioon: Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100 - 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse:
sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine või materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutusel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust);
vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: väline eripind (oleneb suurusest ja
annaabi.ee 
