piirkonnad, puukoolid jmt; · tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? · Haljasalade otsene täisehitamine · Rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud kuni 20-30%. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. 4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid?
10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; 11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? Üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine. Tõsisemaks ohuks on rohe-struktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. 4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid? Rohestruktuuri tervikliku planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Rohestruktuuri planeerimise eesmärgid: 1) arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal,
puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad 66. Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete-ja pinnavett; 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. 67. 68. Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohe-struktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks 69. küsimus puudub 70. küsimus puudub 71. Omadused, mis on seotud asula: · Funktsiooni ja tagamaatähendusega · Geograafilisest asendist · Funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga · Füüsilise vormi ja struktuuriga · Mentaalse tajutavusega 72. 73. 74. Absoluutsed omadused konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed
kasutajaskonnaga) ja ühiskasutusega alad ning vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Mänguatribuudid, liivakastid, kiigud, lauad, toolid, tuletegemise ja välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. 61. Tiheasula rohestruktuuri ohustavad protsessid ja tegurid Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. Sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud isegi kuni 20-30 %. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud aga mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. Eesti majanduse kosudes võime seista samasuguse trendiga olukorras. 62. Universaalse disaini kontseptsiooni põhiolemus
annaabi.ee 
