võrgus). Aadressid 192.0.0.0 223.255.255.255. D-klass multicast aadressid (võrguosa ja hostiosa ei ole üheselt määratud). Aadressid 224.0.0.0 239.255.255.255. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist
Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time- to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist (hõlbustab QoS kasutamist).
Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to- live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi IPv6:
Seepärast kui mõni pakett satub võrku, kus MTU on väiksem kui see oli võrgus, kust pakett pärit oli, fragmenteeritakse see IP-datagramm väiksemateks juppideks ning pannakse sihtpunktis taas kokku (aga alles sihtpunktis, mitte vahepealsetes võrgusõlmedes). IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. 35. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi tasemel) Nagu teada, koosneb IP-aadress võrguosast ja hostiosast. Kui mingi võrgus olev seade tahab saata teisele arvutile teadet, mille aadressi võrguosa on sama kui saatjal, siis järelikult asub vastuvõtja samas võrgus ja datagramm saadetakse temani otse
annaabi.ee 
