· Paganusteks nimetati ristiusu eirajaid. kaitsevaimudega. · Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk. · Kandub edasi mehelt meesliinis ning naiselt naisliinis · Mesopotaamia kunstis sümboliseeris pentagramm impeeriumi ulatumist nelja · Surm on kogu samaani fraatria jaoks tähtis ilmakaarde sündmus. · Ring ümber pentagrammi ohjeldab ja kaitseb sümboliseerib igavikku, lõpmatust, elu ja looduse tsükleid. Ringiga ümbritsetud · Ainujumal Bondye Taarausk · Eriti tähtsad pereliikmete hinged
teat. tõelisest või müütilisest esivanemast. klann — sugulasgrupp, mille iga liige arvab end pärinevat ühest esivanemast, kuid seda sugupuud ei suudeta enam esivanemani paika panna (2 või rohkem su- gukonda). Enamasti tseremoniaalne ühendus kokkukuuluvustunet aitavad hoida mitmesugused sümbolid e tootemid. Näit igal s˘oti klannil on oma värvid, oma värvides kilt). Paljudel USA indiaanlastel on oma loomad, kellest arvatakse end põlvnevat. fraatria — koosneb kahest või enamast klannist, kes loevad end seotuks, kuigi ei pruugi seda tegelikult olla. 7.1.2 Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid Bilateraalne e kahekülgne süsteem on kasutusel enamuses lääneriikides — sugulust arvestatakse nii mees- kui naisliinis. Unilineaarsed süsteemid (unus — 1 linearis — liin; ühes liinis: Matrilineaarne kuulub vaid oma ema sugulusgruppi, domineerib kultuurides, kus
Lell isavend; Sõtse isaõde; Käli naiseõde; Küdi mehevend; Nadu meheõde; Nääl naisevend või õemees; Onu emavend; Tädi ema õde. Lineaarse sugulased eellased, kellest pärinetakse otseliinis. Kollateraalsed sugulased kõrvalliinid (st onud, tädid, nõod, õed-vennad ja nende järglased) Patrilateraalsed ja matrilateraalsed sugulased isa- või emapoolsed sugulased · Liinsugu · Klann. Puriaatidel luigelood. Tootemloomad. · fraatriad fraatria sees ei tohi abielluda; üksteise ees kohustusi · liinide jagunemine segmentatsioon. Paralleelnõod isa venna ja ema õe lapsed Ristnõod isa õe ja ema venna lapsed Erinevates kultuurides näiteks ristnõoga abiellumist isegi soositakse, kuid see võib olla kultuuriti ka vastupidi. Õiguste ja kohustuste pärimine, gruppi kuulumine: · unilineaarne - vaid isa- või emaliinis · kognaatiline - mõlemas liinis (ka multilineaarne, ambilateraalne, optionaalne jne)
esindas). Elas nede juures ja sümboolselt nad ,,lapsendasid" ta. Irokeesidel oli sugulusel põhinev org. Suguluse arvestamine oli emaliinis ja naistel oli suhteliselt kõrge positsioon. See juhtis Morgani naiste positsiooni märkamisele ja seostus kohe Bachofeni mõtetega. Samas kirjutas ta evolutsioonilises võtmes. Ühendas evolutsiooni ja erokeesi. Kirjeldas sugukondliku korda. Sugukond ingl.klann- see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne. Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud
kingad. PERE JA ÜHISKOND Endisel ajal jagunes handi ühiskond sugukondlikeks gruppideks ehk klannideks, kes koosnesid peredest. Sugukonna liikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Klannid kandsid tavaliselt mõne looma, linnu või kala nime, keda peeti pühaks ja austati. Põhjahantidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ,,poolt" (fraatriat) - Mos ja Por. Ühe fraatria liikmed pidasid ennast veresugulasteks, nad olid omavahel ,,õed" ja ,,vennad" ning nende vahel olid abielud keelatud. 20. sajandil kaotasid sugukonnad ja fraatriad oma senise tähtsuse, määravaks sai territoriaalne kogukond, aga mõningal määral on sugukondlikud grupid säilitanud oma mõju ka tänapäeval. Varematel aegadel elas hantidel koos kaks-kolm põlvkonda suurperedena. Esines leviraati (tava, et abielumehe surma puhul peab ta vend abielluma lesega, keelustati seadusega 1920
annaabi.ee 
