proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III · Mida heledam valgus, seda ulatuslikum on hüperpolarisatsioon · Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad · Valguse "transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse fototransduktsiooniks · Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemise teooriad Trikromaatilisuse teooria · võrkkestas on sinise, rohelise ja punase valguse suhtes tundlikud rakud · rohelise ja punase sensori ärritumisel saadakse kollase värvuse aisting · sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritumisel saadakse valge värvuse aisting Vastandvärvuste teooria · võrkkestas on vastandvärvusneuronid
retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jäted, sisaldab enam kui 10 6 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oiumu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse iivatele neuronitele. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne
Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. Kui valgus sensori hüperpolariserib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulenevad kiud ei ristu. Nina ja oimu polt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele
K-kanalid jäävad avatud. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valgus “transleerimist” närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 10 (astmel 6) kiudu. Võrkkestas nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitud nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskasjus asuvate
annaabi.ee 
