Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

fotosynteesi konspekt 11 klassi õpilasele - sarnased materjalid

valgusstaadium, calvini, valgusenergia, glükoos, lipiidid, tsükkel, varuained, 6h2o
thumbnail
3
docx

Karotenoidide sisalduse määramine, lipiidid

Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud

Biokeemia
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia - rasvad ja lipiidid

2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus ­ temperatuuri regulatsioon - polaarne ­ kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos ­ mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad)

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karotenoidid ja lipiidid - labori protokoll

Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinik

Biokeemia
123 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid, lipiidid, valgud

- Tärklis ­ glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos ­ glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ­ ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ­ rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid ­ fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid ­ tsüklilised ühendid

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted 11. klass (valgud, süsivesikud, lipiidid, DNA, RNA)

AIDS ­ viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks ­ kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine ­ organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul ­ org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer ­ organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon ­ valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape ­ DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid ­ DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Des

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) ­ 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal

Biokeemia
121 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

1.3 Lipiidid ja 2.2 Karotenoidid

Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped

Rekursiooni- ja...
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rasvad ehk lipiidid

Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Estrid, lipiidid, rasvad

Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta,lõhnata ja veest k

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid jagunvad kahte põhigruppi: karoteenid jaksantofüllid. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Ksantofüllid on hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli. Nad neelavad liigse valgusenergia ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismisel on neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning - krüptoksantiin. Viimane neist on vitamiin A eelühendiks. -karoteenist tekib kaks ning -ja -karoteenist ning - krüptoksantiinist üks retinaali molekul. Karotenoidide konverteerumine retinooliks toimub soole mikrofloora poolt toodetud ensüümi, karoteeni oksügenaasi toimel. Vitamiin A aktiivsust omavad lisaks retinaalile ka

Biokeemia
45 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid

Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad.

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sahhariidid ja lipiidid

SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid ­ sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks:

Bioloogia
178 allalaadimist
thumbnail
5
docx

TTÜ Biokeemia praktikum: Lipiidid, Karotenoidid

TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.

Biokeemia
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tsüklilised lipiidid

alandamise huvides. *Loomsetes rasvades, väljaarvatud kala ja mereloomade rasv, on ülekaalus küllastunud rasvhapped, kuid linnurasvas sisaldub neid vähem kui sea- ja lambarasvas. *Loomsed rasvad on reeglina toatemperatuuril tahked. Süsivesikud Süsivesikud on *toidus esmase tähtsusega *hästi kättesaadavad *kõrge energeetilise väärtusega *55-60% elutegevuseks vajaminevatest kaloritest Funktsioonid *Energeetiline funktioon ­ glükoos, fruktoos * plastiline ehk ehituslik funktsioon ­ kõikides kudedes ­ organites sisaldub süsivesikuid *reservmaterjal *kaitsefunktsioon ­ näärmete sekreedi koostises ­ lima on rikas süsivesikute poolest ­ kaitseb õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon ­ kiudained ­ osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ­ ja soolestiku limaskesta

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süsivesikud, Lipiidid

Süsivesikud, Lipiidid Süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Biokeemia praktikum 2.2: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid

Kokkuvõte Kõige rohkem sisaldab tomat karotenoididest lükopeeni. Kirjanduse aluses sisaldavad tomatid 100g kohta 8,8-42 mg lükopeeni , mis tähendab, et saadud tulemus jäi alla kirjandusliku. Muidugi võib arvesse võtta, et kasutasime niiöelda talveperioodi tomatit, mis võib sisaldada ka karotenoide palju vähem. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekuli iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reegline ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustites, vähesel määral lahustuvad nad polaarsetes solventides (metanool, etanool) ja hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen ja eeter. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks. Neil on veel energeetilise varuaine funktsioon, kaitse- ja regulatoorne funktsioon, nad on signaalimolekulideks ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.

Bioorgaaniline keemia
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rasvad ehk lipiidid

Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid.

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Karotenoidid, lipiidid

Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui

Biokeemia
147 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Süsipevikud, lipiidid, valgud

Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur)

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

KAROTENOIDID JA LIPIIDIDE REAKTSIOONID

Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega

Biokeemia
169 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keemia - ensüümid, rasvad, lipiidid

Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped.

Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped, vesi - kokkuvõte

SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Karotenoidide ja lipiidide protokoll

Antud töös kasutatud porgandi analüüsist näen, et selles taimses materjalis domineerivad siiski beeta-karotenoidid, kuid lainepikkuste sarnasusi võib näha ka alfa-karoteeniga. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 1.3 Lipiidide reaktsioonid 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov

Biokeemia
161 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped.

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismid, lipiidid

3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rasvad ehk lipiidid minu elus

lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funktsioon 10. termokaitseline soojusisolatsioon 11. põrutuste amortiseerimine 12. metaboolse vee tekitamine 13. sapi sünteesi erguti ja sapi väljuti 14

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rasvad - lipiidid

· Pika C-ahelaga (sagedamini 12 ­ 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape-­ laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid

Keemia
98 allalaadimist
thumbnail
4
docx

DNA ja RNA , süsivesikud. lipiidid, valgud, nukleiinhapped

*Ringeelundkonnas - veri,rakus edastamine, koemahlad tsütoplasmas Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide koostis - Lipiidid

Ettevalmistus bioloogia riigieksamiks- spikker lipiididest, sisaldab palju vajalikku infot nede koostisest ja ülesannetest organismis.

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses

Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede ra

Biokeemia
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Orgaanilised ained, lipiidid

Orgaanilised ained Biomolekul ­ organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt ­ süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos ­ roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos ­ piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis ­ leidub maksas ja lihastes),

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Süsivesikud, lipiidid, valgud (KT)

1. Milleks on vaja organismile vett? *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. *Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonidese ­ nii lähteaine kui lõpp-produkt *Suur soojusmahtuvus ­ soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega. Aitab organismis säilitada püsivat temperatuuri 2. Mis otstarve on süsivesikutel, lipiididel ja valkudel? Süsivesikud ­ tselluloos on kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa Lipiidid ­ siseelundite kaitse (paks rasvakiht) Valgud ­ organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid ­ päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid ­ kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. H

Bioloogia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun