· Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju
Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni. Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK)
kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) → talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse)
–Kiirelt: peente m-kaetud A kiude vahendusel: terav, torkav valu, lokalisatsiooniga vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (b) kepikesed, mis funktsioneerivad hämara valguse –Aeglaselt: 1m/sek (müeliniseerimata C kiud) tuim, difuusne põletav valuaisting: kaela- puhul. kuklaluu periostis palju, ligamentides, liigestes (müofastsiaalne valu) –C-notsitseptorite ärritus/sensibiliseerumine võib olla emotsionaalse fooni muutustega seotud •Fotoretseptiivsed rakud on ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad (viha, masendus, mure) ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotensiaali. •ABC sdr. (angry backfireing C-nociceptor sdr.) •eesti keeles: emotsionaalse tagasilöögi valusdr. •Sealt teed ajju, kus need jaotuvad mitmeks.
annaabi.ee 
