Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk, tomat, kurk. Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus. 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3. Populatsiooni arvukus - Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAP.-jäneskapsas,nisu-,odra-,kartulisordid.-vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. fotoperiodismita taim - elutegevus ei sõltu nii otseselt päevapikkusest-võilill. Infravalgus-soojuskiirgus.see võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada.suures koguses on UV kahjulik kõigile organismidele - rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. mõõdukas koguses on kasulik. d- vitamiin. desinfitseeriv. enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp
Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane, kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus
Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. Lisaks nendele on ka taimeliike, mille elutegevus ei sõltu nii otseselt päeva pikkusest. Selline fotoperiodismita taim on nt. võilill. (Viikmaa, Hein 2006) Valguse hulk jaotub aga maakeral ebaühtlaselt, olenedes maakera asendist päikese suhtes, atmosfääri paksusest ja koosseisust, pilvitusest jne. Maakera valgustatus suureneb, liikudes pooluselt ekvaatorile. Nähtavate kiirte mõju ehk päikese radiatsiooni mõõdetakse kalorites. Põhja pool valitseb sagedase pilvituse ja õhu suure niiskuse tõttu hajutatud valgus: otsene kiirgus moodustab ainult pisut üle 30 protsenti kogu kiirgusest,
annaabi.ee 
