Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need veelgi hõrenema ja nälga kustutama.Päevapikkuse muutus mõjutab ahvena toitumiskorda 6.Kahanev populatsioon Ahvena populatsiooniarvukus sõltub väljapüügist,omakorda hoovustest,tuultest,püügivõimalus test ja kudemisperioodidest.Ahvena arvukus on vähenenud,kuna tugeva põlvkonna puudumine ja intensiivse püügi suurenemine. 7. 2.kaitsekategooria Arvukus väheneb. Leviku vähenemine
Päeval selline meetod paremat nägemist ei taga, pigem vastupidi, kuid öösel saavad kassid nii tajuda seitse korda nõrgemat valgust kui inimesed. Täielikus pimeduses ei saa muidugi näha ka kassid (Sepp 2008). Päikeselt tuleneva nähtava kiirguse tulemusena on taimedel välja kujunenud ka fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon, mis tähendab taime- ja loomorganismide füsioloogilist (mõnikord ka morfoloogilist) reaktsiooni päeva ja öö pikkusele. Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust.
ning õhustatus. Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel.
Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2.lühipäeva taimed 3.neutraalse päeva taimed(päeva pikkus ei avalda mõju) Temperatuur-mõjutab kasvu ja fotosünteesi. Enamiku organismide taluvusala 0°C ja 50°C vahel.
lühem kui mõni kriitiline maksimum, kuuluvad on lühi-päeva taimede hulka. Need taimed mis vajavad õitsemiseks kriitilisest miinimumist pikemat aega, on klassifitseeritud pika- päevataimede hulka. Kriitiline päeva pikkus lühipäevataimele on 15,5 tundi, mis tähendab et taim õitseb siis kui päeva pikkus on väiksem kui 15,5 tundi ööpäevas. Pikapäevataime kriitiline päevapikkus on 11 tundi - taim õitseb siis kui päeva pikkus ületab selle tundide arvu. Fotoperiodismi mõiste võib olla eksitav. Fakt on see, et taimed ei mõõda kestvat päevapikkust, ega ka fotoperioodi kestvust, vaid mõõdavad pimeda aja vältust. Selle järelduseni viivad katsed, mille korral segati taimi pimedusperioodil ereda valgusega. Vähem kui minutine valgusvihk tekitas uuritavale taimele efekti - õitsemine hilines. Fotoperioodi tajuvad organid on taimedel lehed. Lehe tundlikus sõltub lehe vanusest - noor leht on tundlikum kui vanem. Pärast
Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2.lühipäeva taimed 3.neutraalse päeva taimed(päeva pikkus ei avalda mõju) Temperatuur-mõjutab kasvu ja fotosünteesi. Enamiku organismide taluvusala 0°C ja 50°C vahel.
• Fütokroomidel põhinevad mehhanismid - Fütokroomidega seostati kõigepealt õitsemise regulatsiooniga pika- ja lühipäevataimedel . Protsessid kus fütokroomide osalus on tuvastatud - seemnete idanemine ja valmimine, sõlmevaheline kasv, varjust hoidumine, kõrsumine, naabrite tajumine, klorofülli süntees ja lehtede kohanemine, pungade puhkefaasi minek puudel, õitsemise algus • Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. • Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel – seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. • • BAP-il (sinise valguse pigment) põhinevad mehhanismid – Sinine valgus on õhulõhede avajana efektiivsem kui punane valgus
annaabi.ee 
