ja 2013. aastal, mil Eesti kunstiarreenil oli juba omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tema saatetekstidega mustvalge analoogfotograafia, mis enamasti kujutas arhitektuurilisi pabermakette. Kunstnik on oma viimaste aastate kontseptuaalsetes fotoseeriates käsitlenud valdkondi alates demokraatia võimalikkusest (“Vox Populi, Vox Dei”) ning distsipliinist ja karistusest (“Liberal Solution”) kuni postmodernismijärgse teooria ummikseisuni (“Post Discursum”). Farkas fotografeerib ühes ja samas valgustuse ja värvigamma režiimis oma toole, laudu, diivaneid jmt inimtekkelisi asju kujutavaid pabermakette. Ta nokitseb ise need väikesed paberist mudelikesed valmis, loob neist ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel lõppu. Kus ta õppinud on? Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA Isiknäitused (viimased) 2012
Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteetilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes, on samavana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis
Kuriteosündmuse kohta esitatud teate kontrollimisel võib teostada sündmuskoha vaatlust enne kriminaalasja algatamist. Tehnikat kasutab nendel juhtudel juurdlust teostav isik uurija või prokurör. Spetsialisti, see on kriminalisti või kohtuliku eksperdi osavõttu otseselt ette ei nähta, kuid ei ole ka keelatud. Üksikute uurimistoimingute teostamisel kasutab menetlustehnikat eelkõige uurija ise. Seaduses on sätestatud, et vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Süüdistatava, kannatanu või tunnistaja ülekuulamisel võib uurija ülekuulamist helisalvestada teavitades sellest enne ülekuulamist ülekuulatavat. On kohustuslik fotografeerida äratundmiseks esitatavaid isikuid. Ekspertiiside tegemise korral on nimetatud tehnika kasutajaks ekspert. Ekspertiisi tegemisel rakendatakse menetlustehnikat vajaliku info kogumisel, selle analüüsimisel, fikseerimisel
Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning
objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Vaatlust teostatakse päevaajal, välja arvatud edasilükkamatud juhud. Vaatluse juures võivad viibida manukad. Vaatluse koha võib kuni vaatluse lõpuni ümber piirata. Vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Menetlejal on õigus kutsuda vaatluse juurde süüdistatavat, kahtlustatavat, kannatanut ja tunnistajaid ning vajalikel juhtudel sellest osa võtma spetsialisti. Kui vaatlusel tekib läbiotsimise või äratundmiseks esitamise vajadus, siis teostab uurija need toimingud. Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas. Laiba vaatlusel selgitatakse: 1) laiba isik või tundmatu laiba