filmist. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalgotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona. Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus
Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava
Fotograafia Põhimõisted Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks.
fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. MÕNED AASTAARVUD 1842.a. ehitati Saksa firmas Voigtländer esimene metallkerega suhteliselt väike fotoaparaat. 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S
1914: Oscar Barnack, kes töötab Saksa mikroskoobi tootja Leitzis, arendab kaameral kaasaegse 24x36mm raami. 1917: Nippon Kogaku K.K., mis lõpuks muutub "Nikon'iks", asutatud Tokyo's. Kogaku Ajalugu 1921: Man Ray algatab tegevuse photograms, pannes asju fotopaberile ja eksponeerides varje lambipirni abil. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. Leica Ajalugu 1925: André Kertész liigub sünnimaalt Ungarist Pariisi, kus ta alustab 11- aastase projekti fotografeerimiseks tänava elu. 1934: Fuji Photo Film avastati. Aastast 1938 teeb Fuji kaameraid ja lisab objektiivile läätse. Ajalugu 1936: Areng Kodachrome'i poolt- esimene värviline mitmekihiline värvifilm; areng Exakta poolt- teedrajav 35mm ühe-objektiiviga peegelkaamera 1947.a
loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digtaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.
Lisaks püüan selgitada fotograafia ja inimeste ajaloo omavahelist seotust oma pere näitel. 1 Võõrsõnastik. Tln,2005. Lk 243. - 14.03.2014 1. MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafia on kogum protsesse , mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsest objektist tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.2 Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Fotograafia aluseks on mitmed erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti
tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus Meie silm tajub elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega ligikaudses vahemikus 400 kuni 780 nanomeetrit. See üliväike osa elektromagnetilisest spektrist ongi valgus. Kunstliku ja loomuliku allikad ei saada välja mitte ainult nähtavat kiirgust,
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia
annaabi.ee 
