Orkut www.orkut.com Rakvere 2009 Mis on Orkut ? Orkut on suhtlusportaal, mis loodi 2003. aastal, firma Google poolt. Orkut on Internetikommuun, mis on mõeldud sinu ühiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimuleerimiseks. Milleks see on ? Orkuti loojad väidavad, et sait ei ole tehtud kindlal eesmärgil. Nad on öelnud, et Orkut aitab leida uusi sõpru, ning säilitada olemasolevaid suhteid. Sinna on võimalik teha oma fotoalbumeid, kus hoida oma pilte. Kes seda kasutavad ? Suur osa kasutajatest on India keskkooli ja kolledzi üliõpilased. Kasutavad põhiliselt noored, kuid palju kasutatakse ka vanemate inimeste poolt. Kõige enam kasutatakse Orkutit Brasiilias. Teine riik aktiivsuselt, on India. Mis seal teha saab ? Orkutis saab teistele kasutajatele jätta kirju külalisteraamatusse. Külalisteraamatut saab lugeda iga kasutaja.
• Täna on kodused tindiprinterid saavutanud väga hea kvaliteedi ja ei erine labori omadest kui vaid säilivuse poolest ja hetkel ka hinna. • Loomulikult sadu fotosid korraga ei ole võimalik ka kodus printida, aga vajadusel on hea sõbrale mõni A4 kinkida. • Printimine on ka kindel viis oma fotode säilitamiseks tulevastele põlvedele, sest tehnika arenedes ei ole tänased meediad loetavad 50 aasta pärast ja selle • Hetkel võime vabalt vaadelda oma vana-vanaisade fotoalbumeid kus on hästi säilinud fotod meile tänaseni ja ka tulevikuks. • Samas ei ole meil juba täna enam võimalus kuulata vinüül plaate ja möödas alles 15 aastat. Arhiveeri • Arvuti kõvaketas ei ole ainus viis fotode • Tee regulaarselt koopiaid! • CD ja DVD puhul pead vältima kriimustusi ja UV kiirgust (päevavalgust) • Kriimustada ei tohi etiketi poolt. • Kirjuta DVD’le ainult selleks sobiva eripliiatsiga • Oluline on säilitada oma ajastu elu ja olu
ja inimesele mugavaks,kvaliteetseks ja ostetavaks. Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis. Traatimine On põhilisi ja levinumaid toodangi köitmis viise ,millel traat klambriga ühendatakse poognad omavahel toodangu keskelt. Traatimis meetoteid on erinevaid nt; Küljelt,murrult ja nurgalt traatimine ja traadiga õmblemine Küljelt traatimine on odav ja kiire meetod ja tänu sellele saab paljusi raskeid asju nagu plastmass ja fotoalbumeid traatida. Ka küljelt traatimisel on suur mahtuvus. Miinuseks võiks lugeda ,et traadi juurest võib paber rebeneda ja toodet ei saa avada 180 kraadi ja välimus jääb kole. Küljelt traatimismasin Murrult traatimine e. Sadultraatimine.kasutatakse broshüüride klammerdamiseks ja võetakse kokku poogen poognasse Nurgalt traatimine kasutatakse enamasti digittrükikodades, koopiakeskustes, kontorites. Nurgast traatimist pakutakse digitrükiseadmete lisavõimalusena.
Rahvusarhiivis kasutatakse eri mõõtmetega ja erinevas tehnikas fotomaterjale ei või hoida ühes ja samas karbis või mapis, sest sisaldavad keemiliselt erinevaid aineid, mistõttu deformeerivad üksteist ja kahjustavad keemiliselt. Samuti ei ole lubatud pakkida samasse karpi klaasnegatiive ja positiive, nitro-, atstaat- ja polüesternegatiive, värvi- ja mustvalgeid negatiive, värvi- ja mustvalgeid fotosid. Negatiive hoiustatakse vertikaalseid, fotosid ja fotoalbumeid horisontaalselt. Hoidlates kasutada metallriiuelid. Pealt lahtiste karpide puhul tuleb hoiuruumides kasutada metallkappe. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Järgmiseks on toodud üks näidetest, kuidas Rahvusarhiiv hoiustab ühte tüüpi fotomaterjali, milleks on klaasnegatiiv. (Reimo, 2015) Klaasnegatiivid Klaasnegatiivid ümbritsetakse neutraalsest paberist volditavaid nelja klapiga ümbriseid, et
1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina,
jagamist kasulikeks ja kahjulikeks (joonis 3). Neid eesti sõjajärgse loodus- kaitse lapsekingades arusaamu on autor ise hiljem kommenteerinud (Jüssi 1999). Samas edastab tekst kirjutaja sisemise veendumuse kohast austust kõigi saarestikus elavate olendite vastu, ühinedes sel moel eesti looduskir- janduse filosoofilisemas tiivas tihti rõhutatud mõttega looduse imelisusest. Hiiumaa rannikust ja laidude kargest loodusest on Jüssi eeskujul sõna ja pilti seostavaid fotoalbumeid avaldanud aastaid Hiiumaa laidude kait- sealal töötanud Tiit Leito. "Aastaring laidudel" (1984) ning "Vaikuse vär- vid" (1994) esitavad laiuloodusest inspireeritud kirjeldusi ja mõtisklusi, aeg-ajalt tõuseb esile ka "inimene silmitsi metsiku loodusega" ehk wilder- nessi-romantika. Hiiumaast ja Hiiumaa laidudest on kirjutanud botaanik Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja- tena
annaabi.ee 
