Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid,
Puudused: kättesaadavus keerukas, kõike saab rohkem kätte, saab kasutada võimsamat sütt ei saa kätte, palju tööjõudu nõuab tehnikat põhjavee kadu Puudused: suurest pinnast maastik/taimkate hävib, müra veereostus Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele(kivisüsi, maagaas), mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Saamine: Kaevandamine erinevate tehnoloogiatega. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on praegu peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Kaevandamismaht on kõikjal langenud, sest süsi pole eriti heade omadustega, kaevandamistingimused on rasked ja allesjäänud varud piiratud. Kaevandatavat kivi- ja pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamades. Uued, suurte ja heade varudega Siberi leiukohad jäävad aga tarbijatest kaugele
loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks Fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Generalistid e polüfaagid – segatoidulised Geoloogiline aineringe – jaguneb väikeseks ja suureks aineringeks. Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. Näiteks suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Teiseks on varude vähenemine. 2.1. Fossiilkütused
biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 23. Fossiilsed kütused ehk fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinukuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised fossiilkütused on: 23.1. Nafta; 23.2. Maagaas; 23.3. Kivisüsi; 23.4. Pruunsüsi; 23.5. Põlevkivi; 23.6. Turvas. Fossiilkütused on taastumatud ressursid. 24. Fotosüntees on protsess, kus taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. 25
4 Thailand 4.1 ja Lähis-Ida (6%) riikides. Australia 3.9 Kazakhstan 2.7 Energia tarbimine 2009 vähenes energia tarbimine (-1,1%) esimest korda 30 a. jooksul. Kasvas tarbimine arenevates Aasia riikides (+4%). Eriti tugevalt kahanes tarbimine Põhja Ameerika (-4,5%), Euroopa (-5%) ja SRÜ (-8,5%) riikides. Fossiilsed kütused Fossiilkütused on ühisnimetus põlevatele maavaradele, mis on tekkinud muistse orgaanilise elu jäänuste fossiliseerumisel. Kivisüsi Põlevkivi Tõestatud varu osakaal liigiti: Kivisüsi 69% Põlevkivi 12% Nafta 7% Looduslik gaas 6% Turvas 5% Mittetraditsioonilised naftamaardlad 1%. Nafta Tarbimine (MToe) Nafta on viskoosne tume vedelik, mis koosneb kergematest ja raskematest põlevatest süsivesinikest. Veerand maailma naftast toodetakse merepõhjast, pumbatakse enam kui paarisaja meetri sügavuse vee alt. Teine tootmiseks raske piirkond on polaarjoone taga.
annaabi.ee 
