pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata.
Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes
Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv. Element on levinud mitmetes erinevates ühendites ja on paljude mineraalide koostises. Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013) Teine levinud allikas, mis sisaldab suurel hulgal fosforit on fosforiit. See on kivim, mis on
lämmastikväetise koguseid korraga, vaid vastavalt vajadusele). Lämmastikväetiste tõhusus sõltub ilmastikust (sademetest ja temperatuurist). Mida pikem ja jahedam on kevad, seda enam kannatavad taimed võimaliku lämmastiku puuduse all ja seda efektiivsem on pealtväetamine. Mida huumusrikkam on muld seda väiksem on N-väetiste kasutamise efekt. Lämmastikväetisi ei anta liblikõielistele taimedele. P-väetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Fosfor on vajalik taimedele talvitumiseks, viljade ja seemnete arenguks. P- väetisi võib kasutada sügisel ja kevadel ning taimede kasvuajal. Fosforväetisi võib kasutada rohkem kui taime vajadus, sest ta ei leostu mulast välja. Fosforväetiste sobivaim andmise viis on põhiväetisena sügisel (nt istutusala ettevalmistamisel või sügiskünnil) või kevadel paikliku väetisena.
Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata.
näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. (Pildiallikas: http://www.ut.ee/BGGM//maavara/fosforiit
Siia kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat. 2. nõrkades hapetes lahustuvad ehk omastatavad fosforväetised (Eestis ei kasutata). 3. nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforväetised — nt fosforiidijahu, kondijahu. Neid enam ei kasutata, kuna on madala efektiivsusega. Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest. Kultuuride fosforivajaduse hindamisel tuleb aga arvestada, et fosfor suurendab taimede seisu-, põua- ja haiguskindlust ning lühendab kasvuperioodi pikkust. Fosforväetiste kõige sobivaim andmise viis on andmine põhiväetisena sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Sügiskünniga muldaviidud fosfor satub künnikihi alumisse ⅔, so taimede toitumise kõige aktiivsemasse kihti. Tänu fosforväetiste keemilisele
2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained Mullas olevate toitainete potentsiaalsetest varudest on mullavees vabalt lahustunud kujul - + (ioonidena) vaid väike osa, nagu näiteks nitraatioonid (NO 3 ) ja ammooniumioonid (NH4 ) ning + - väike osa kaaliumi- ja fosforivarudest (K ning H2PO4 ). Toitained võivad mullalahuses esineda ka neutraalsete molekulidena, nagu näiteks boorhappemolekul (H 3BO3). Mullalahus sisaldab ka selles lahustunud gaase – hapnikku, lämmastikku ja süsihappegaasi. Lisaks on mullalahuses suutelised lahustuma ka mitmed kelaadid, orgaanilised happed ning mõningad mineraalide murenemisproduktid. Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad
annaabi.ee 
