Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes
1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a 3 Talinisu KI Ls1 45 P-4 K-3 3,0 20 30 4 Kartul KI Ls1 48 P-4 K-3 3,0 15 50 5 V.oder.ak KI Ls1 46 P-4 K-3 3,0 20 45 Leevaku talu väljad moodustuvad kultuuride järgi. Lõimis on sarnane. Põldude fosforitarve on kesmine ja kaaliumi tarve on väike, põllud lupjamist ei vaja. 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 5 Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektari meetodit. Selleks pean teadma kasutada olevate orgaaniliste väetiste koguseid. Tinghhektarite arvutamiseks on vaja teada antud väetist vajavate kultuuride kasvupinda (ha). Kultuuride suhtelise väetisevajaduse konfitsenti (Kt).
2 Suvinisu 2 4 1,3 20 26 52 3 Oder 2 3,5 1,3 17,5 22,75 45,5 4 Ristik 2 4 1,3 4 5,2 10,4 5 Rukis 2 3 1,3 18 23,4 46,8 Kokku 165,1 o Fosforitarve on suur P-2 o Fosfori eemaldamine 1 tonni põhitoodanguga (kg): ristik 1, suvinisu 5, oder 5, rukis 6. Tabel nr 4 Kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil K Lood. X vajadus Välja nr Kultuur Ha Km St kg/ha
Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil
agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv,
annaabi.ee 
