Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust. Kilpnääre- Ainevahetuse kontrollimine( struuma- vuhav kilpnääre, joodihaigus) Tüümus ehk harknääre- immuunsussüsteem Kõhunääre- toodab insuliini, glükagooni Neerupealised- Toodavad hormooni adrenaliin.Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab.
22,4 m3, gaas koosneb ainult metaanist ning õhu koostises on 20% hapnikku. 2. Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O CaO 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14 kilogrammi klaasi tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. 4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2) ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga 1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake
raud(III)nitraati ? Vastus: A. Dilämmastikoksiid sisaldab mol ja raud(III)nitraat mol lämmastiku aatomeid. B. Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . ÜLESANNE 30. (4 punkti) Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. Vastus: Pretsipitaati on vaja külvata kg. 15 ÜLESANNE 31. (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt
Meil kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest, põlduba või vikki, rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid. Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve. Nõuetekohaselt tuleb sigu sööta vähemalt üks kord päevas, kui soovitatavalt peaks neid söötma kaks või kolm korda päevas. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik sead mahuksid sööma samal ajal. See ei ole oluline, kui kasutatakse söödaautomaate, milles sööt on
Omakorda liigitatakse nii süsinik- kui legeerterased kvaliteedi järgi. Kvaliteedi määrab eelkõige väävel ja fosfor. Süsinikterased: Kuni 0,05% - tavakvaliteediga terased; 0,035% - kvaliteetne teras 00025% - kõrgekvaliteetne ehk vääristeras. Legeerteraseid on üks liigitus vähem, kuna ei ole mõtet kehva kvaliteediga legeerterast teha. Seega liigitus on: Kvaliteetterased mitte üle 0,035% Kõrgkvaliteetterased mitte üle 0,025% väävli- ja fosforisisaldust. Süsinikterased liigitatakse lähtuvalt taandamis- ehk desoksüdatsiooniastmest. Terasesse viiakse taandamise eesmärgil Si ja Mn. Ainult Mn-ga taandatud terased ehk ühekordselt taandatud terased 1x(Mn) Selline teras ei ole lõpuni taandatud, metall veel keeb ja hapnikku on seal veel sees, aga selliseid teraseid kasutatakse, kui kvaliteet ei ole oluline. Neid teraseid nimetatakse keevateks terasteks. Mn sisaldus umbes 0,3-0,4%